Uudishimuliku avastajana kinos

Algaja filmisõbra silme eest lööb nii suur valik kirjuks ning pole ime, kui võimas kultuuritulv paneb juba eos käsi tõstes taganema.

Festivali peakorraldaja Tiina Lokk lohutab, et kogemus tuleb ajapikku. Ta soovitab abina PÖFFi kataloogi, mis on päris hea lugemisraamat. "Filmitutvustused on kirjutanud meie enda kriitikud ja tõlkijad," kinnitab ta.

PÖFFi turundusjuht Eva Luigas annab lihtsa ja realistliku võtme:

"Kõigepealt tuleb kindlaks teha päev, millal saab PÖFFile minna. Sellega selekteeruvad välja filmid, mida nagunii pole võimalik vaadata. Seejärel saab teha valiku nende linateoste hulgast, mis jäävad sobivale päevale ja kellaajale."

Turundusjuht ütleb, et otsuse võib langetada kõhutunde järgi, sest juhuslikke filme PÖFFi kavas pole. Igal linateosel on mingi huvitav lähenemisnurk.

"Kõik eelarvamused tuleks koju jätta ja riskida," naerab ta. "See asi ei hammusta, see ei ole nii hull ja pole ka majanduslikult koormav."

PÖFF on mõistagi ettevõtmine, mille raames näeb teistsugust kino kui tavalevis. Seetõttu on kõige etem festivalile minna uudishimuliku avastajana.

Näiteks võiks valida kodumaiste filmide programmi, milles näeb sellist eestimaist kino, mida muidu infomüras ei pane tähelegi.

Kuigi kesknädalaks oli müüdud juba ligi 17 000 piletit, mis on korraldajate hinnangul väga hea tulemus, on pääsmeid saada veel kõigile seanssidele. Eva Luigase sõnul on see tingitud sellest, et nende käsutuses on sel aastal tunduvalt suuremad saalid. Suurim neist asub Vene kultuurikeskuses ja mahutab 800 inimest.

PÖFFi pressiesindaja Helmut Jänes ütleb, et tema valik langeb kolmele linateosele ja neid julgeb ta ka teistele soovitada. Filmid on "Perekonnasõber", "Paani Labürint" ja "Pariis, ma armastan sind".

PÖFFiga samal ajal kobarkinos toimuva tippfilminädalaga seotud Lauri Kaare tõdeb, et kuigi PÖFF nende majja sel aastal ei mahtunud, on Pimedate Ööde päralt kaks Kosmose saali ning tema esmane valik ongi Kosmose suure saali sõjafilmid. "Tänud Mart Laarile, kelle käsi selles osas mängus oli," tõdeb Kaare.

Peterseni "Das Boot", soomlaste "Talvisota", Kubricku "Paths of Glory", brittide "Zulu" on esimesed filmid, millele ta kavas ringi ümber vedas. "Kindlasti Guillermo Del Toro "Pan's Labyrinth" ja paljud teised. Ei hakka pikemat loetelu ära tooma, igaühel on võimalus vastavalt oma maitsele festivali kavast nii mõndagi head leida," kinnitab ta.

PÖFFi põhiprogrammi kuuluvad rahvusvaheline võistlusprogramm "EurAasia" uutele filmidele Euroopast ja Aasiast, ülevaade maailmakinost, auhinnatud filmid teistelt festivalidelt, ulatuslik dokumentaalfilmide programm, filmitegija, -stuudio või -žanri retrospektiiv ning fookus ühe riigi filmitoodangule. Põhirõhk on traditsiooniliselt Euroopa filmidel.

Kõige suurem tõenäosus mõne staari või režissööriga kohtuda on lähema kümne päeva jooksul Radisson SASi 24 korruse lounge's või all Madissonis.

Kel soov mõnd filmitegijat küsimustega pommitada või lausa käega katsuda, võivad osaleda pressikonverentsidel, mis sel aastal on kõigile avatud. Info nende kohta on jooksvalt üleval PÖFFi kodulehel.

PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk tõdeb, et festival sai liiga ruttu liiga suureks ning omandas liig kiiresti kindla kaubamärgi ja tunnusjoone.

"Eelpuberteedi, mil kasvasime nii kiiresti, et ülikonna õmblused kärisesid, oleme läbinud," ütleb Tiina Lokk.

"Nüüd on saabunud aeg, kui on mõnikord kiusatus enda tagant uks kinni lüüa, et me oleme nii suured ja tugevad."

Seda, et PÖFFi tegemised üle pea kasvavad, ta ei karda, sest algusest peale on olnud kindel visioon, strateegia ja taktika.

Mõtlema paneb vaid, kuivõrd suudetakse materiaalselt-psühholoogiliselt festivali toetada.

Selle aasta pro-gramm on Tiina Loki sõnul senistest oluliselt paremini läbimõeldud.

Filmide tase on võrdne, kõik oleneb sellest, kui palju üks või teine isikliku maitsega kokku langeb. Valikut on kõige mõnusam teha mõnes PÖFFi kino kohvikus kataloogi sirvides.