Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti võimekus võrreldav Soomega
"Eesti eduks on võrreldes Soomega liberaalne seadusandlus, samas on Soomes IT-spetsialiste lihtne saada ja korruptsioonitase on madalam," tõi näiteid kahte riiki võrdlevast uuringust konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum.
"Paljuski on maailmariikide konkurentsivõime koondunud just Põhjamaadesse, mis iseloomustab Eesti head arengupotentsiaali," ütles instituudi peadirektor Marje Josing.
Eesti paranenud olukorraga nõustus ka Tallinna-Helsingi liinil reisijaid vedava Linda Liinide juht Enn Rohula, kelle sõnul on meie laevandus võib-olla isegi soomlastest paremal järjel. Kui mõnes valdkonnas oleme tõesti Soomele järele jõudnud, siis näiteks tööstuses oleme veel kõvasti maas, lisas Rohula.
"Need ettevõtted, kes on praegu Eesti edetabelite eesotsas, on Soomes umbes 500. koha kandis," nentis Josing.
Kiirest majanduskasvust tingitud korralikul positsioonil on suurem kalduvus lähiaastatel hoopis langeda. Kuuma sõnul on odava riigi mudel ammendumas ning nüüd on vaja valitsuse julgust, et üle minna teadmistepõhisele majandusele.
"Eesti on maailmaookeanil väga väike paat, mis suudab kiiresti vajadusel suunda muuta," kasutas Kuum Lennart Meri sõnu.
Eesti on rahvusvahelise konkurentsivõime edetabelis 65 riigi seas 20. kohal, Soome aga kümnendal. Eestile andis kõrgeid punkte majanduse seisund (12.), valitsuse töö tõhusus (11.). Normaalsel tasemel oli äritegevuse efektiivsus (22.), aga tulemust tõmbas alla infrastruktuur (35.).