Põdratest valmistab ette halvimaks

Auto on äkki risti teel, hetk kulub aega, et aru saada, mis juhtus. Raadiotelefonist kostab instruktor Marguse kommentaar: "Nii, nüüd lõpetasid sa küll vastassuunavööndis rekka rataste all. Aga pole hullu, sul on võimalus veel proovida." Libedal teel võibki auto käituda täiesti ettearvamatult. Seda juhul, kui sa ei tea, mida kontrolli alt väljunud autoga peale hakata. Õnneks on see õpitav ja üks koolitus võib päästa su elu.

On sombune novembrilõpu päev Männikul Rate.ee liberajal. Libedasõidu koolitus on jõudnud praktilisse faasi. Esimene harjutus: läbida märjal asfaldil koonustega tähistatud "uss", teha tagasipööre ja sõita "uss" läbi veega ülevalatud liberajal. Kiirusega 60 km/h ja nii, et auto teelt välja ei paiskuks. Aga just see viimane kohe esimesel katsel juhtubki. Kuna tegemist on harjutusväljakuga, ei leia ma end õnneks ei kraavist ega vastassuunavööndist. Raadiotelefonist kuulen OÜ Autosõit instruktori Marguse kommentaari: "Nii, üritasid piduritega autot juhtida? Pidurit ära libedaga üldse puutu! Järgmine kord vajuta sidur alla ja vähem rooli!"

Sel ringil ongi juba parem, Margus kiidab ja soovitab järgmisel ringil 2-3 km/h võrra kiirust tõsta. Kiirus võib olla ehk 5 km/h võrra suurem kui eelmisel korral, auto keerab taguotsa ette, teeb ühe väiksema ja kaks suurt tiiru. Appi, mõtlen nõutult, kas ma siis üldse enam sõita ei oska?! Marguse hääl raadiotelefonis: "Keerasid rooli liiga aeglaselt tagasi! Proovi järgmine kord kiiremini!"

Enne rajale minekut olen kuulanud pool päeva põhjalikku selgitust selle kohta, kuidas auto libedal teel käitub ja miks. Täpsemalt: miks sõidetakse teelt välja, miks võib auto kalduda vastassuunavööndisse, ja muidugi ka sellest, mida sellistel puhkudel teha. Olen maanteel põdrapildiga liiklusmärki nähes tihti mõelnud, mis saab, kui tõesti ükskord põder peaks auto ette jooksma. Selge see, et põdraga kokkupõrget tuleb igal juhul vältida. Aga kuhupoole rool keerata? Kas üritada põdrast mööda sõita eest- või tagantpoolt? Kas riskida sõita vastassuunavööndisse? Sellele, mis saab siis, kui asfalt on libe, kiirus suur ja õues pime, pole julgenud isegi mõelda. Aga just sellisesse olukorda mind liberaja teises harjutuses pannakse.

Rajal on püsti karvased tutid, mis peab olema "põder". Sellest tuleb iga hinna eest mööda saada. Põdrale täie hooga kas otse või külg ees otsa sõitmine tähendaks, kui mitte surmapauku, siis raskeid vigastusi kindlasti. Ja et auto pärast põdrast möödasaamist kraavi või vastassuunavööndisse ei lendaks, tuleb seejärel veel ka oma sõiduritta tagasi saada. Nagu selgub, on harjutus kõva pähkel, ja mitte ainult kursusel osalevatele naistele, vaid ka politseinikele. Minul õnnestub kiirusega 50 km/h "põdrast" ja selle kõrval käega vehkivast instruktorist õigelt poolt mööda sõita, nii et auto libedal pinnal ka tee peale jääb, umbes kolmandal katsel. Kiirusel 55 m/h õnnestub asi hädapärast veel ka, kuid 60 km/h on juba üsna lootusetu. On hämmastav, kui suur vahe võib olla juba viiel kilomeetril tunnis!

Parimal juhul riivan "põdra" saba ja suudan vägisi tagumist otsa ette keerava auto läbi häda tagasi rajale tuua. Halvimal juhul lõpeb lugu "põdrale" otsasõidu ja kolmekordse piruetiga - see käib kiiremini, kui ma midagi teha suudan. Andrus kordab raadiotelefonis ikka ja jälle kannatlikult üle: "Hakkasid keerama liiga vara! Pöörasid rooli liiga palju! Käed töötavad roolil liiga aeglaselt! Unustasid siduri alla vajutada!" Lihtne öelda, aga katsu sa seda teha …

Kolmas harjutus on takistusest möödasaamine koos pidurdamisega. Sest kui väga libe on, võib pidurdamisest ikkagi ka kasu olla. Aga pidurdada tuleb siis korralikult, hüpata täie jõu ja mõlema jalaga peale - vasak sidurile ja parem pidurile. Siis, kui selgub, et enne takistust auto seisma ei jää - pidur lahti lasta ning, sidur all, kergelt rooli keerata.

Trikk libedal teel ongi see, et järsult rooli pöörates tuleb vajutada sidurit. Siis on lootust autot kontrolli all hoida. Kui auto tagaots hakkab ühele või teisele poole libisema, tuleb rooli täpselt samas suunas keerata. Aga mitte palju, vaid natukene. Enamik inimesi läheb sellises olukorras närvi ja keerab veerand pöörde asemel pool pööret või mis veel hullem ja veelgi tavalisem, hakkab meeletu kiirusega rooli ühele ja teisele poole rebima. Isegi kui auto on kontrolli alt väljas, ei tohi sidurit lahti lasta - mootor sureb välja ja siis ei ole lootust isegi lõpuks seisma jäänud autoga kiirelt edasi sõita, kui näiteks auto on teel risti või vastassuunavööndis.

Omast kogemusest võin nüüd öelda: et paanikat ei tekiks, on vaja teada, mida teha. Aga teadmisest üksi ei piisa. Vaja on harjutada. Igal juhul sõidan ma edaspidi oluliselt aeglasemalt.

Fotod: Julia-Maria Linna