Töötada või endale elada?

Mõne aasta eest hakkas bürookaupu maaletoova Reval Impexi üks omanikke Maarika Ojasaar tundma, et ei taha hommikuti enam tööle minna. Näis, et töö võtab kõik ja oma elu elamiseks ei jää ei aega ega energiat. Veel edasi hakkas tööle mõtlemine tekitama lausa füüsilist vastikustunnet. Siis pöörduski Maarika äripartneri, Marika Legushsi poole, kellega koos nad Reval Impexi kaheksa aastat tagasi käima lükkasid, ja rääkis loobumismõtetest.

Äripartnerit see väljavaade ei vaimustanud, eriti kuna lõpptulemusena pidi ka tema oma osaluse müüma, sest ostja, Baltimaade suurim bürootarvete hulgimüüja Daily Service soovis osta kogu firmat.

Oma firmast oli ikka kahju ka, ei salga Maarika. Uued omanikud tegid väga palju muudatusi. "Meie loodud firmast ei jäänud enam palju järele," kahetseb naine. "Teiselt poolt oli selle võrra kergem ära tulla."

Pärast osaluse müümist käis Maarika veel mõnda aega tööl. Nüüdseks on ta aga pool aastat nautinud täielikku kodukana elu, mis pärast kaheksat aastat oma firma tegemist ja juhtimist on olnud meeldiv vaheldus.

"Mulle meeldib küpsetada ja kududa, isegi koristada meeldib," kinnitab Maarika. "Vaatan "Meeleheitel koduperenaisi" ja mõtlen, et olen juba peaaegu samasugune puhtusefriik nagu Bree. Hindan perele pühendatud aega ja perega olemist kõrgelt."

Mis sisustab koduse naise päeva? "Kolm korda käin oma väikese valge terjeriga väljas," loetleb Maarika. "Tegin sel sügisel oma elu esimesed moosid. Ühe väga hea õunakoogiraamatu ostsin, proovin sealt iga nädal uue retsepti. Uurin käsitööajakirju, kudusin juba sõbranna lapsele kampsuni ja oma lapsele kindad. Trennis käin. Ilusalongis käimisi suudan nüüd nautida, vanasti tundus see alati töö arvel varastatud ajana. Nädalavahetusel võtame rõõmuga külalisi vastu, külalisi käis varem ka, aga siis polnud alati jaksu nende üle rõõmustada ja piisavalt ettevalmistusi teha."

Kui Maarika Reval Impexi asutas, oli tema tütar neljaaastane. "Olen püüdnud selle kodusoldud ajaga tütrele natuke tasa teha seda, et varem mul tema jaoks üldse aega ei olnud," tunnistab Maarika. "Me oleme loomult erinevad ja kui me üldse koos ei olnud, jäime teineteisele veidi kaugeks. Mulle tundub, et natuke oleme juba lähedasemaks muutunud. Tütrele meeldib väga, et koolist tulles on ema kodus ja soe söök ootab."

Firmat müües kalkuleeris Maarika, kui kaua ta saab kodus olla. "Otsustasin, et vähemalt pool aastat ei võta ühtegi tööpakkumist vastu," räägib naine. Selgus, et kodus olles on ka väljaminekuid hulga vähem. "Ma ei osta enam kümnete tuhandete eest riideid, ehteid ja kosmeetikat. Varem olin ma täielik šopahoolik, maandasin poodides stressi. Nüüd ma pole ammu tundnud vajadust eesmärgitult poodi minna."

Suurteks investeeringuteks, millest aastaid ära elada, saadud rahast siiski ei jätku, kuna firma müügiga samal ajal läks Maarika ka oma abikaasast lahku ning suur osa Reval Impexi eest saadud rahast kulus uue kodu soetamiseks. "Ma ei suutnud otsustada, kummast otsast oma elu muutmisega peale hakata, ja siis tegin prauh! kõik korraga," selgitab naine.

Kas Maarika poleks võinud firma müümise asemel lihtsalt passiivseks osanikuks jääda? "Mulle see variant ei sobi, ma olen liiga must-valge maailmapildiga inimene," raputab Maarika pead. "Kui oled harjunud olema juht, oleks väga raske kõrvalt vaadata, kuidas sinu asemele võetud inimene teeb asju teistmoodi."

Koju jäädes kartis Maarika natuke, et äkki hakkab ta pärast tegusaid aastaid end kodus olles kasutu ja mõttetuna tundma. "Minu uus elukaaslane on mind palju toetanud, tema ütles, et sa oled ju väljateenitud puhkusel," räägib Maarika. "Nüüd mõtlen juba ise, et tõepoolest, mina olen ennast äris tõestanud ja võin nüüd rahulikult kodust elu nautida!"

Kuigi elukaaslasele meeldib väga, et naine on kodus, ning ta oleks valmis ka üksi peret ülal pidama, ei plaani Maarika siiski päriselt koju jääda. Kellast kellani tööd ei tahaks naine küll enam teha, samuti muretseb natuke, kuidas ta tuleb toime alluvana, kui on firmat juhtinud. "Aga mul pole kunagi väga kõrgeid ambitsioone olnud," lisab ta samas. "Oma firma tegime kuidagi juhuslikult ja juhiks pole ma kunagi tahtnud saada, pigem meeldis mulle müügitöö."

Tulevikus teeks Maarika hea meelega mingit projektipõhist tööd, eriti meeldiks talle üritusturundus. Aga enne tööplaanide tegemist mõlgub Maarikal meeles veel hoopis teistsugune projekt: "Ma tahaksin veel ühe lapse saada. Või isegi kaks."

Fotod: Julia-Maria Linna