Aasta eest börsile ujunud Tallink madalikul kinni

"Veidi ebaõiglane on öelda, et kogu esimene börsiaasta on olnud suur ebaõnnestumine, sest aktsia toodi börsile lihtsalt vale hinnaga ja on nüüd alla müüdud. Palju olulisem on, mis saab edasi? See aga sõltub ettevõtte tulemustest," räägib investeerimispankur Joakim Helenius.

Tallink Grupi juhatuse liikme Andres Hundi hinnangul on aktsia hinna madalseisul erinevaid põhjusi. "Kahtlemata on Eesti väikest turgu mõjutanud ebanormaalselt võimendatud infomüra, millel puudub seos ettevõtte äritegevusega ning samuti on investorite hulgast lahkunud äärmiselt kiiret tulu lootnud spekulandid," kommenteerib Hunt

e-kirja vahendusel esimest börsiaastat. Samuti ei ole ilmselt veel hoomatav sel aastal ellu viidud projektide tegelik potentsiaal ning pikaajalised arenguperspektiivid, kardetakse ka riske, lisab ta.

Liiga kõrge IPO-hinna kõrval näeb aga Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil ka teist tahku. "Laienemise suhtes oli väga edukas aasta. Arvatavasti ei olnud aasta tagasi palju neid, kes uskusid, et Tallink sellised tehingud teeb - võtab üle Silja ja ostab Superfastid. Selles osas ei saa midagi ette heita, tubli samm," kiidab analüütik, kes on aktsiale andnud kõrge riskiga ostusoovituse.

Endisele Hansapanga juhile Indrek Neiveltile Tallinki käekäik erilist huvi ei paku, seepärast pole mees ettevõtte tegevust ka lähemalt jälginud. "Silja ülevõtmist ja selle võimalikku positiivset mõju ettevõttele ja aktsia hinnale ma kommenteerida ei oska, sest ma ei ole nii detailselt süvenenud. Maailmas reisilaevandus eriti populaarne äri pole, see on kitsas sektor. Mulle Tallink pinget ei paku," räägib Neivelt, kes nimetab Tallinki aktsia käitumist tervistavaks kogemuseks.

Tallinki aktsia hinnaks kujunes avaliku pakkumise käigus 82,5 krooni, eile sulgus aktsia 65,56 kroonil - see teeb aastaseks kaotuseks viiendiku. Oma raha kahanemist on pidanud taluma umbes 13 000 investorit, kes Danili sõnul peavad lihtsalt kannatlikud olema.

"Praegu ma usun, et hiigellaienemisega tekkinud sünergiaid ja kokkuhoiuvõimalusi on isegi rohkem, kui firma ise alguses arvas," selgitab Danil.

Lootus ongi märksõna, mis on Tallinkit saatnud. Heleniuse arvates on Tallink hammustanud suurema tüki, kui ta suudab alla neelata.

"Olen kahjuks Tallinki osas üsna pessimistlik. Ma arvan, et nad ei ole Silja Line'i integreerimisega eriti hästi hakkama saanud ja neil on bilansis ka liiga palju võlgu. Nad on võtnud riske, mis minu nägemust mööda on liiga suured," ütleb Helenius, kes kardab, et ettevõtte juhtkond on senisest edust pimestatud ja seetõttu liiga ahneks muutunud.

Vastupidisel seisukohal on ekspeaminister ja Silmeti juht Tiit Vähi. "Tallink on Läänemerel välja võidelnud väga hea positsiooni. Ma usun, et tulevik on perspektiivne ja positiivne," sõnab Vähi.

Samal arvamusel on ka Danil. "See aasta on olnud adra seadmise aasta, kuid kasvanud on juba esimesed viljadki. Suurema saagi periood peaks hakkama järgmisel majandusaastal," usub Danil, kelle aktsia hinnasiht on 82,9 krooni.

Tallinki suuromanik Ain Hanschmidt ei olnud nõus eile Tallinki esimesest börsiaastast ja aktsia hinna perspektiivist pikalt rääkima. Ta ütles vaid, et selles küsimuses on temast informeeritumaid allikaid.

Üllatavalt suur investorite huvi Tallinki aktsia märkimise vastu võimaldas ettevõtte plaane veelgi laiendada, ütles Andres Hunt.

E-posti vahendusel tehtud intervjuu Tallink Grupi juhatuse liikme Andres Hundiga.

Ettevõtete aktsiate avalike emissioonide eesmärk ei ole kunagi olnud spekulantidele kiire tulu tekitamine, vaid vahendite kaasamine ettevõtte pideva ning tugeva arengu ja kasvu toetamiseks, millega loomulikult kaasneb ettevõtte väärtuse tõus. Seda kõigi investorite jaoks.

Eesmärgid, mida börsileminekuga planeeriti ellu viia, said toetatud. Tänu väga suurele ja meilegi ootamatule investorite hulgale sai kahe emissiooniga kaasatud lõpuks planeeritust oluliselt suurem summa, umbes 240 miljonit eurot. See võimaldas plaane veelgi laiendada ning lülituda veelgi mahukamatesse projektidesse. Investeerimisotsuseid tehti aasta jooksul ligi miljardi euro eest.

Nüüd on hea meel tõdeda, et tänu investorite usaldusele oleme saanud need ka täies mahus ellu viia. Tallinkist on saanud Läänemere regiooni juhtivaid laevandusettevõtteid.

Kõiki projekte on hoolimata nende äärmiselt suurest mahust ning teatud huvigruppide vastuseisust saatnud edu.

Aasta on näidanud, et senised tehtud otsused ning investeeringute suund on vägagi õiged. Kõige paremini toetab seda fakt, et finantsaasta puhaskasum on 95 miljonit eurot.

Oleme seisukohal, et ettevõtte tegevusstrateegia avaldab jooksvalt positiivset mõju tulemustele ning tulevikupotentsiaal on veelgi suurem.

USA turnee läks edukalt, mis ettevõtte näitajaid ning tegevusplaane arvestades on igati loogiline. Lisaks potentsiaalsetele investoritele kohtusime seal ka juba kaasatud investoritega, kellele esitleti majandustulemusi. Suhtumine oli positiivne ja professionaalne.

Kahe niivõrd laiapõhjalise, eri liine, laevu, kaldaoperatsioone ning viimasel ajal kõne alla tulnud kultuure koondava ettevõtte integreerimine on mahukas ja aeganõudev.

Kuna eesmärk on ka liituva poole efektiivistamine, valmistame kõiki aspekte väga põhjalikult ette. Samuti tuleb arvesse võtta, et samal ajal on ettevõtte pooled pidevas arengus. Projekt liigub plaanipäraselt, kuid kuupäeva ja kellaaega kindlasti öelda veel ei saa.

Võiduks võiks nimetada võimalust vormida suure potentsiaaliga, kuid samas aastaid kahjumeid tootnud Silja Line'ist edukas ning kasumlik firma. Keerulisemate punktidena võib ehk välja tuua eelarvepoliitika.

Kahtlemata on oluline jätkata alustatud projekte, tuua Tallinna-Helsingi liinile uue põlvkonna kiire reisilaev Star, minna edasi Tallink Silja ühisettevõtte arendamisega, areneda Läti-Rootsi liini, jätkata 2008. aastaks kahe uue laeva ehitamist, arendada reisijatele pakutavaid tooteid ning teenuseid.

Börsireeglite järgi me aktsia hinna üle spekuleerida ei tohi. Ettevõtte prognoositavaks käibeks tuleval aastal on 750 miljonit eurot, EBIDTA 180 miljonit eurot ning kasum aktsia kohta 0,54 eurot.

Me ostaksime ise hea meelega hoopis aktsiaid juurde, aga börsil on mitu totakat reeglit, mis seda ei võimalda. Tallinki aktsiaga ei saa ühe päevaga rikkaks, küll aga pikemaajaliselt.

Pean veel ütlema, et Aini peale on kogu aeg klähvitud, aga tegelikult - kui tema poleks Tallinki tulnud, poleks ka mingit Silja-diili sündinud.

Las majandusaasta lõpeb ja me tuleme oma tulemustega välja ja suudame tõestada, et meil on investeeringud hästi paigutatud, siis hakkab see aktsia hind ka liikuma.

Kainelt mõtleme me kogu aeg. Ka purjus peaga mõtleme, siis tulevad veel paremad mõtted. Ma ei ütleks, et me ei vaata asju reaalselt.

Mina usun küll rohkem seda, mida Citibank ja Suprema prognoosivad, kui seda, mis Hansapank.

Investeerimispankade totaalselt erinevaid hinnasihte kommenteerides.

Minu töö on selline, et töö juures ei saagi eriti tööd teha, kogu aeg keegi vahib ukse vahelt sisse ja tahab juttu ajada.

Poolteist aastat tagasi puhkes skandaal, sest Ain Hanschmidt sai 166 000 krooni eest 700 miljoni väärtuses Tallinki aktsiaid. Toona nimetasid asjaosalised seda kingitust tulevikutehinguks.

Endisest Ühispanga juhist Hanschmidtist pidi kujunema ettevõtte üks edutegur.

"Uudis minu asumisest Infortari (Tallink Grupi suuromanik - toim.) juhiks tõstis, muide, Tallink Grupi aktsia hinna 60 kroonilt 75 kroonile," iseloomustas Hanschmidt enda mõju 25. septembril 2005 tehtud pressiavalduses.

Täpselt aasta pärast seda avaldust oli aktsia tagasi 60 krooni tasemel.