Riik külvab ametnikud rahaga üle

Ülikiire majanduskasv on tänavu paisutanud eestimaalaste sissetulekuid enneolematu tempoga, kirjutas Tarbija b24. Kvartalite lõikes on keskmine palk kasvanud mullusega võrreldes 15–16,5 protsenti ning kõik märgid näitavad kasvu jätkumist ka aasta lõpukuudel.

Kui mullu neljandas kvartalis oli keskmine palk 8690 krooni, siis selle aasta viimase kolme kuu keskmine peaks 15-protsendilise aastase kasvutempo puhul purustama 10 000 krooni piiri. Kolmandas kvartalis oli keskmine palk 9068 krooni.

Hansapanga analüütiku Maris Lauri sõnul prognoosib pank neljanda kvartali keskmiseks palgaks veidi alla 10 000 krooni, aga see võib ka suurem tulla.

«Neljas kvartal on traditsiooniliselt tugeva palgakasvuga, sest lisandub jõulu- ja aastalõpupreemiate ning puhkuseraha väljamaksmine,» selgitas Lauri. «Teisalt püsib aasta lõpus kõrgel nõudlus ja ettevõtjaid kummitab töötajate nappus, mis sunnib kõrgemat palka pakkuma.»

Rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Annikky Lampi sõnul ühtib ministeeriumi analüütikute seisukoht selle nägemusega. Lõppeva aasta keskmiseks palgaks on ministeerium varem prognoosinud 9170, järgmise aasta keskmiseks 10 261 krooni, kuid praeguste arengute juures tuleb neid arve ilmselt korrigeerima hakata.

Keskmise palga tõus 10 000 kroonini toob riigikogu lihtliikmetele märtsist üle 5000-kroonise palgatõusu. Kuna märtsis muutub valimiste järel riigikogu koosseis, võivad tagasi valimata jäänud saadikud loota vähemalt kopsakale lahkumishüvitisele, mis on kuue kuu ametipalk ehk umbes 240 000 krooni.