Miks meediaäri tõmbab Kruudat jt

Oliver Kruuda on kinnitamas kanda meediaäris. Saaremaa kuningas Vjatšeslav Leedo samuti. Nende soov pole tulu teenida, pigem on nad mõistnud, et meedia võib segada äri.

Tõuke selleks andis presidendivalimine. Pärast Rahvaliidu ja Keskerakonna kaotust soovitas Kesknädala peatoimetaja Allan Alaküla Arnold Rüütlit toetanud äriringkondadel muuta suhtumist meediasse. "Meedia on nüüdismaailmas peamine väärtuste ümberjagamise mehhanism, Eesti pole erand," kirjutas ta.

Paistab, et osa ettevõtjaid on Alaküla soovitustest tuld võtnud ja üritavad ajalehti ostes või asutades tagada Keskerakonnale ning Rahvaliidule soodsamat meediakajastust. Põhjus on mõistetav. Kevadel toimuvad valimised võivad olla mitmele ettevõtjale otsustava tähtsusega. Riigi raha kamandades omavad Villu Reiljan ja Edgar Savisaar suurt mõju kogu riigis. See tõmbab ligi äriliidreid, kes loodavad häid suhteid kasutades teha kasulikke tehinguid avaliku sektoriga.

Põimides äri, parteide ja riigi suhted, on valitsusliit viinud Eesti mitu sammu lähemale sellisele riigijuhtimisele, mida näeme Venemaal. On üks suur erinevus - Savisaarel ega Reiljanil pole mõju meedia üle.

Öeldakse, et kui sa sööd vorsti, on parem, kui sa ei näe, kuidas vorsti tehakse. See ütlus sobib ka Keskerakonna ja meedia suhete iseloomustamiseks. Savisaar tahab valimiste eel sarnaneda kaunilt pakendatud vorstiga, aga tema õnnetuseks näitab meedia, kuidas seda vorsti valmistatakse.

Kruuda ja teiste katse olukorda muuta sarnaneb olukorraga, kus peeglist vastu vaatav nägu ettevõtjale ei meeldi ning ta peab selle probleemi parimaks lahenduseks investeerimist peeglitootmisesse.