• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL nõuab Lätilt ja Leedult heitmekoguste kärpimist

    Kavad puudutavad järgmist etappi ELis 2005. aastal käivitunud kauplemissüsteemi kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamise, kattes perioodi 2008-2012.
    Ka Eesti on oma kava esitanud, kuid novembris hinnangu saanud riikide seas Eestit veel ei olnud. Kümnest kavast üheksa lükkas komisjon tagasi, nõudes lisakärpeid. Enim Lätilt ja Leedult - vastavalt 57% ja 47%.
    Komisjon ei taha enam korrata viga, et lube anti algselt liiga palju. See tõi järsu hinnalanguse heitkogustega kauplemiseks loodud elektroonilisel börsil, õõnestades kogu mehhanismi toimimist. Idee järgi peab börs ergutama firmasid heitmeid vähendama, andes võimaluse kasutamata kogused rahaks teha. Kui heitmed on lubatust suuremad, saab lube juurde osta. Ülejääk kukutas CO2 tonni hinna 30 euro tipust 7-8 eurole.
    Erinevalt vanadest liikmesriikidest taotleb Eesti järgmiseks perioodiks lubatud heitmekoguseid juurde, sest ettevõtteid tuleb juurde ja majandus kasvab.
    "Rusikareegli järgi: kui majandus kasvab 10%, siis elektritarbimine 5%," illustreeris Eesti suurima kvoodisaaja Eesti Energia (EE) kasvavat vajadust keskkonnajuht Tõnis Meriste. Lõviosa elektrist toodetakse CO2-rikkast põlevkivist ning eraldi jutt on Estlinki kaabel.
    Meriste ütles, et kui rehkendada, et EE müüks aastas Põhjalasse 1 teravatt-tunni jagu elektrit, võib vajatav heitkogus kasvada miljoni tonni võrra.
    Esimesel perioodil jäi EE-l heitkoguseid üle. Meriste sõnul on neid ligi miljardi krooni eest müüdud, kui kauplemiseks vajalik register Eestis lõpuks suure hilinemisega käima sai. Paljud firmad pole Meriste arvates siiski müüa riskinud. Teised, nagu Kunda Nordic Tsement, on teinud arvestused väga täpselt. "Meie pole midagi müünud ega ostnud," ütles tsemendifirma vanemnõunik Aadu Kana.
    Eesti jaoks on murekoht, et Euroopa Komisjon tahab uuel perioodil aluseks võtta 2005. aasta tegelikud heitmed. "Sellega võetakse meie jaoks ära igasugune kasvuvõimalus," ütles Meriste. Toona polnud veel ka uut kaablit. Ja aastad pole vennad.
    "Praegu on meie jaoks peamine mitte langeda masendusse naabrite kavade pärast ning esitada oma taotlustele selged ja ühesed põhjendused," ütles Meriste. Lootust annab tõik, et Eestil on Kyoto kliimaprotokolli heitmete vähendamise eesmärgid täidetud, kuna aluseks võeti 1990. aasta, mil põlevkivi kaevandati Eestis kordades rohkem.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.