• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    PRIA toetus pole jõulukink

    "Ma ei mõista, miks peab põllumees, käsi õieli, toetusi ootama. Selle asemel võiks piima ja muude põllumajandussaaduste hind lihtsalt õiglane olla," sõnas Läänemaal asuva Eesti suurima põllumajandusettevõtte Väätsa Agro juhatuse esimees Tiit Tuuleveski.
    Harjumaal Laagris köögivilja kasvatava ASi Sagro juht Kalle Reiter imestas, kuidas saakski lugeda arvestatavaks toetuseks neile laekunud 100 000 krooni, kui ettevõtte käive on 60 miljoni kandis. "Õnneks me polegi selle toetusega arvestanud, nii et minu poolest võiks see ka olemata olla," teatas mees.
    Küsimuse peale, kas toetuse eest võiks põllumehed oma perele näiteks puhkusereisi lubada, teatas Pärnumaa piimatootja Halinga OÜ juht Raul Peetson, et iga põllumees käib korra aastas soojamaareisil sõltumata toetustest. "Need, kes ei käi, on selles ise süüdi," arvas ta. Samas on Peetsoni sõnul naiivne arvata, et pärast toetuste jagamist ummistuvad reisibürood põllumeestest.
    "Jõulukinkide tegemiseks on palk, mitte põllumajandustoetus," on konkreetne ka sigu kasvatava OÜ Pihlaka Farm juhatuse liige Peeter Pihlakas.
    Põlluharijad PRIA-lt saadud toetust investeerima ei tõtta. "Selle rahaga ei ole nii, et tuleb arvele ja hakkame kohe kulutama. Mina ei saa isegi kogu vajalikku väetist kätte toetussumma eest," ütles Pihlakas.
    Põllumehed viitavad toetustest rääkides Soomele, kus rahapakid on paksemad. "Soomlane saab hektari pealt ligi 8000 krooni, meie selle tulemuseni enne kuut-seitset aastat kuidagi ei jõua, kui üldse kunagi," märkis Pihlakas.
    Pindalatoetuse määrad hektari kohta on tänavu siiski suuremad kui mullu - ühe nõuetekohaselt hooldatud hektari eest saab tänavu 660 krooni eelmise aasta 527 asemel. Põllumajanduskultuuri täiendavat otsetoetust maksab PRIA mulluse 470 krooni asemel tänavu tervelt 837 krooni hektari eest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Lennukikütuse hind vallutab Euroopas uusi kõrgusi
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Leedole esitati süüdistus miljonite kantimises ja võltsimises
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Ärimees Vjatšeslav Leedole kuuluva Saaremaa Laevakompanii (SLK) juhtidele esitati süüdistus ettevõtte tühjaks kantimises ja pankrotimenetluse üle kontrolli saavutamise katses.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.