• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Push to Talk-tehnoloogia viibib

    Eesti progressiivsusele ja vastuvõtlikkusele uute tehnoloogiate suhtes on ka vastupidiseid näiteid, nagu mobiiltelefoni raadiosaatja moodi ühesuunaliselt tööle paneva Push to Talk-teenuse kummaline viibimine.
    Kõige paremini illustreeriks meie mobiilsideoperaatorite suhtumist kõne, mille tegin peaaegu aasta tagasi ühe suurima pakkuja infoliinile. Minu küsimuse peale, millal PTT-teenuseid kodumaal pakkuma hakatakse, vastati: "Kuidas, palun... puss tu toolk... meil ei ole sellist teenust."
    Push to Talk-tehnoloogia annab tavalisele mobiilile võime töötada põhimõttel "üks räägib, teised kuulavad".
    Põhjused, miks teenust Eestis siiani rakendatud pole, on segased. Üle terve maailma on mitmeid näiteid kuidas teenust on edukalt rakendatud ja sellisel viisil, et õnnelikud on nii pakkujad kui ka tarbijad.
    Teenus töötab enamasti sama operaatori mobiilidel ja mõningatel juhtudel ka ainult sama tootja seadmetel, kuid lähitulevik lubab nendele probleemidele peatset lahendust.
    Sisuliselt saab seda tehnoloogiat kasutades rääkida odavamalt ning tavalisest erineva väärtusliku funktsionaalsusega.
    Rakendused varieeruvad ärikasutajate firmasiseste kõnede vajaduste rahuldamisest raadiosaatjatele asenduse pakkumiseni. Eraldi näitena võiks välja tuua Kanadas tegutsevad firmad Bell ja Aliant, kes pakuvad PTT-rakendust, mis võimaldab selle kasutajatel suhelda üle terve Põhja-Ameerika, seda küll sideoperaatori vahendusel.
    Teenust pakutakse alternatiivina klientidele, kes teevad palju kaugkõnesid, nimelt maksavad nad seda teenust kasutades ainult kohaliku kõne hinna.
    Tõnu Grünberg, EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor
    Tehnoloogia rakendamine on seni takerdunud tootjate kokkuleppe puudumise taha.
    EMT emafirma TeliaSonera on seda teenust testinud paaris grupikõnesid (one to many) vajavas ettevõttes, kuid kommertskasutusse pole ka nemad seda veel andnud. Tehniliselt on Push to Talk'i testinud ka EMT. Kokkuvõtvalt võib öelda, et hetkel puudub atraktiivne ja kasulik ärimudel nii lõppkasutaja kui ka sideteenuste operaatori jaoks.
    Eri valmistajate mobiiltelefonid ei pruugi teineteisega ühendust saada. Ärilises mõttes on tehnoloogia kasutussevõttu pärssinud mobiilside tavakõnede hinna järjekindel alanemine.
    Mõeldud on see eeskätt firma- või grupisiseste kõnede tegemiseks tavahinnast soodsamalt, kuid nii nagu EMT, pakuvad ka teised Eesti operaatorid võimalust firmasiseseks odavaks suhtlemiseks, mis omakorda muudab eelpoolkirjeldatud ebamugavama teenuse masstarbimise küsitavaks.
    Tarmo Osman, Tele2 arendusdirektor
    Hetkel pole Tele2-l kavas Push to Talk-teenusega välja tulla, sest teenuse potentsiaalne sihtgrupp on väga väike, kuid teenuse rakendamine vajaks arvestatavaid investeeringuid.
    Soovime Tele2s keskenduda klientide jaoks olulisemate teenuste arendamisele, jätkame pidevaid investeeringuid leviala kvaliteeti ja 3G-võrgu väljaehitamisse. Ühtlasi jätkab Tele2 Eesti parima hinnaga sideteenuste pakkumist.
    Kui Push to Talk-teenuse järele tekib nõudlus, analüüsib Tele2 teenuse rakendamise võimalusi uuesti. Seni ei ole meil kahjuks ka näiteid teistest riikidest, kus seesugune teenus oleks ennast õigustanud.
    Push to Talk-teenuse puhul toimib telefon sisuliselt raadiosaatjana. Telefon n-ö lükkab häälsõnumi eelnevalt valitud kontaktile või kontaktide grupile edasi otsekohe peale sõnumi saatmist.
    Andrus Hiiepuu, Elisa juhatuse liige
    Täna on Push to Talk siiski veel nišiteenus, mis on mõeldud grupipõhiseks suhtlemiseks, kus üks kasutaja saab korraga rääkida kõigi grupiga liitunud liikmetega.
    Omalt poolt võime öelda, et teenus on Elisa teenusprojektide selgituses ja kuni kestab selgitusfaas, ei saa ka teenuse käivitamise tähtaja kohta lõpliku otsust teha.
    Täna kasutavad olemuselt analoogset lahendust näiteks taksofirmad, kus omavahel suhtlevad dispetšerid ja taksojuhid.
    Push to Talk-kõne alustamine on tavakõne alustamisest mitu korda kiirem ja mugavam - selleks piisab kasutaja telefonil PTT-nupu vajutamisest. Potentsiaalsete kasutajate näiteks võib tuua ärisektoris takso-, turva- ja ehitusettevõtted ja erasektoris näiteks noored, kes harrastavad aktiivset puhkust.
    Autor: Edgar Spongolts
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
USA aktsiaturg: Nasdaq pani langusnädalale punase punkti
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Tehnoloogiaaktsiaist pungil Nasdaqi liitindeks lõpetas börsinädala 2,72 protsendise kukkumisega; languses olid ka kõik teised peamised USA börsiindeksid.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.