Uudised
Merike Lees
17. detsember 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Laupäeval lühem tööpäev

Seadus lühendab enne pühi tööaja normi kolme tunni võrra, kuid seda vaid vahetult pühale eelneval tööpäeval. Kui tänavu on jõululaupäev pühapäeval, siis lühendatakse laupäevast tööpäeva, mitte reedest.

Kuna tööpäeva lühendab seadus, võib töötaja lahkuda kolm tundi varem ja tööandja ei saa teda kinni hoida, ütles jurist Helve Toomla teabehommikul ""Knopkad" töösuhetes aastal 2006".

Kui näiteks kaupluses või mõnes teenindusasutuses ei saa töötajale võimaldada lühemat tööaega, tuleb käsitleda neid kolme tundi tema tööajast kui ületunnitööd ja tasustada seda kui ületunnitööd.

Näiteks kui inimese tööpäev kestab laupäeval kella 20ni, on viimased kolm tundi ületunnid. Kui aga inimese töövahetus algab laupäeva hommikul kell 8 ja lõpeb pühapäeva hommikul kell 8, siis on selle töötaja detsembrikuu tööajanorm ikka kolme tunni võrra väiksem ja tal võib selles kuus tekkida ületunnitöö. "Kogu vahetuse, st 24 tunni eest, tuleb maksta kahekordselt!" kinnitas Toomla.

Tallinna Kaubamaja lühendab pühade eel oma lahtiolekuaega kahe tunni võrra. Seega tekiks töötajatel sel päeval üks tund ületunnitööd, kuid kuna kaubamaja rakendab summeeritud tööaja arvestust ja graafikute tegemisel on arvestatud seaduses ette nähtud normtundidega, siis ületunde ja nende eest tasu arvestamise küsimust ei teki, kinnitas Tallinna Kaubamaja personali- ja teenindusdirektor Anu Press.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei taha tööandjad sageli aru saada, et arvestusperioodiks (näiteks kuuks) koostatava töögraafiku aluseks on arvestusperioodi tööajanorm.

Kui graafikus on töötaja tööle pandud riigipühale vahetult eelneval tööpäeval, siis tuleb graafiku koostamisel arvestada, et tööpäev on sellel päeval kolm tundi lühem ja kuu tööajaarvestuses tööajanorm kolm tundi väiksem. "Kui pühade kuul kavandatakse graafik selliselt, et pühade-eelsel tööpäeval tavalise vahetuse kestusega ületunde ei teki, on see ilmselge seadusest kõrvale hiilimine," nentis Siitam.

Puhkepäevi ja pühi ei saa tööandja oma käskkirjaga tööpäevadeks kuulutada, kuna selleks on üldjuhul vaja töötaja nõusolekut.

Sel ajal töötamise eest tuleb maksta kõrgemat tasu, kinnitas jurist Helve Toomla.

Toomla on näinud töölepinguid, kus on kirjas, et ületunnitöö, õhtusel ja öisel ajal ning pühadel ja puhkepäevadel töötamise eest kõrgemat tasu ei maksta. Paraku on selline säte seadusega vastuolus, mistõttu ka kehtetu.

Ületunnitööd ja puhkepäeval töötamist ei tohi panna töötasu sisse. Ületunnitööd ei tohi ette planeerida. Selline tööandja käitumine ei tulene seadusest, see ei ole seaduse mõte, ütles tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitam.

Siitami sõnul lubab seadus töölepingus sätestatud palga hulka lugeda ainult õhtuse ja öötöö ning täiendavate tööülesannete lisatasu ja sedagi poolte kokkuleppel. Ka sellisel juhul peab lisatasu olema põhipalgast selgelt eristatav. Merike Lees

Ületunnitöö on töötamine üle tööajanormi. Tööajanorm on töölepingu kohustuslik tingimus.

Kui tegu on summeeritud tööajaga, arvestatakse ületunnitööd terve summeeritud tööaja perioodi kohta ega loeta üksikuid kauem töötatud päevi. Ületunnitööd ei teki, kui summeeritud tööaja arvestusperioodi lõpuks ei ole ületatud kogu perioodi töötunde kokku.

Näiteks on arvestusperiood neli kuud, milles on kokku 672 töötundi. Töötaja teeb küll ühes kuus rohkem tööd, kuid teises kuus töötab alakoormusega ning ületunde ei ole, kui perioodi lõpuks on töötatud täpselt 672 tundi.

Tuleb töötunde rohkem, on tegemist ületunnitööga; jääb neid vähemaks, tuleb tööandjal teha juurdemakse, et tagada palk 672 tunni eest.

Ületunnitööd saab teha ainult poolte kokkuleppel, v.a juhul, kui vahetustöötaja ei ilmu tööle, kuid töös ei või tekkida vaheaega, samuti vääramatu jõu (näiteks loodusõnnetuse) korral.