Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oslo börsi edu jätkub uuel aastal
Kuna Oslo börsi turuväärtusest moodustavad umbes poole naftaettevõtted, siis mõjutavad börsiindeksi edasist liikumissuunda eelkõige nafta hind ja dollari käekäik.
Naftapumpamine on muutunud kallimaks, mistõttu analüütikud ootavad, et naftaettevõtete kasumid veidi kahanevad, samas aga peaksid korralikku arengut näitama naftasektorit teenindavad firmad.
Nii usuvad analüütikud, et Oslo börsil noteeritud naftapuurtornide pakkuja Seadrill suudab 2008. aastaks oma käibe kahekordistada ja praegusest isegi kolm korda rohkem kasumit teenida. Seadrillile kuulub kuus süvamere naftapuurtorni.
Stockholmi ja Helsingi börsile prognoositakse sarnast aastat - jahtuva majanduse ja nõrga dollari tõttu on Rootsi ja Soome ekspordile orienteeritud ettevõtetel raske kasumit suurendada.
Samas on nende kahe riigi ettevõtete finantsseis väga tugev, sest põhitegevusest kaugele jäävate üksuste müügist on saadud suur hulk raha, mida aga märkimisväärses osas investeeringuteks ei kasutata.
Seega on Rootsi ja Soome ettevõtetelt oodata tavalisest suuremaid dividende ning aktsiate tagasiostmist.
Madalad intressid, tugev maailma majanduskasv ja suure rahaga riskikapitalifondid on loonud Põhjamaades pinnase keskmiselt suuremaks ettevõtlusaktiivsuseks.
Kuna Rootsi firmade rahaseis on hea, võivad nad teha nii mõnegi ülevõtmise, samas võivad nad ka ise olla potentsiaalsed ostukandidaadid. Kõige rohkem tehinguid toimub analüütikute arvates järgmisel aastal siiski Norras.
Näiteks spekuleeritakse, et Norsk Hydro müüb oma polümeeriüksuse, samuti võib ettevõte eraldada ka alumiiniumiharu. Selline võimalik tegutsemine peaks aga ettevõtte varjus olevaid väärtusi analüütikute arvates enam esile tõstma. Tehinguid võib oodata ka telekommunikatsioonifirma Telenori Venemaa ja Ukraina varadega.
Kuigi naftaettevõtted on Oslo börsi põhilised vedurid, muudavad nad sealse aktsiaturu suure sektorisõltuvuse tõttu ka riskantsemaks.
Võimalikke negatiivseid arengutendentse naftasektoris ei suuda teised vähem esindatud harud piisavalt tasakaalustada.
Vastupidiselt Oslole on Kopenhaageni börsil võimsalt esindatud näiteks ravimi- ja pangandussektor - see tähendab paremat hajutatavust. Ka märkimisväärse osa börsi turuväärtusest andva Møller-Mærski enda ärid on eri sektorite vahel hajutatud.
Oslo börsi keskmine P/E suhe on naftaettevõtete suure esindatuse tõttu ka Põhjamaade madalaim. Samuti on Norra börsifirmade eripäraks väga suur riigi osalus - avalikule sektorile kuulub koguni kolmandik sealsetest börsil noteeritud ettevõtetest. Samal ajal kuulub teistest Põhjamaade börsifirmadest riigile alla 10 protsendi.
Helsingi ja Stockholmi börsi keskmine hinna-kasumi suhe on enam-vähem samal tasemel - see aga peegeldab tööstussektori, eelkõige IT-firmade domineerimist. Kõige suurem keskmine P/E on Kopenhaagenis sealsete ravimikontsernide tõttu.
Analüütikud on Põhjamaade aktsiate suhtes positiivselt meelestatud, eelkõige tuuakse välja just Oslo börsil noteeritud ettevõtted - ostusoovitus on antud näiteks Orkla ja Seadrilli aktsiatele - kõige vähem optimistlikud ollakse aga Taani firmade suhtes.