Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Parem Venemaa WTOs kui üksi
Kaks peamist külma sõja aegset vastast Venemaa ja USA on allkirjastanud kahepoolse kaubandusleppe, mis avab Venemaale WTO ukse. Sündmus leidis aset APECi tippkohtumisel Hanois Vietnamis - riigis, mis kunagi toetus Venemaa tarnetele, et jääda ellu 1960.-1970. aastate sõjas USAga.
USA ja Venemaa jõudsid leppeni (EL ja Venemaa sõlmisid kokkulepe 2004) läbi paljude raskuste, neist üks puudutas Venemaal tegutsevate USA ettevõtete staatust, teine väidetavat välispankade diskrimineerimist.
Kokkuleppe võtmeks oli Venemaa tõotus vähendada paljude kaupade (k.a lennukid, arvutitehnika, põllumajandus ja tootmisseadmed) imporditollitariife ligikaudu 11 protsendilt 8-le. See viib Venemaa tariifid kooskõlla ELi, USA ja Jaapani omadega. Kahepoolset lepet intellektuaalse omandiõiguse osas ei sõlmitud, kuna USA leidis, et parem on seda probleemi käsitleda mitmepoolselt.
Takistused siiski jäävad. Iga WTO liige võib blokeerida Venemaa liikmelisuse. Praegu osutavad vastuseisu Gruusia ja Moldova, kaks riiki, kellele Venemaa on kehtestanud kaubandusembargo. Kuid see vastupanu võib hajuda - Gruusia parlamendi spiiker Nino Burjanadze teatas Peterburis, et Gruusia ei takista Venemaa astumist WTOsse, kui Venemaa peab kinni organisatsiooni põhimõtetest. EL peab siiski vajalikuks sõlmida Venemaaga kokkulepe ka seni lahendamata probleemide osas.
Nimekirja eesotsas on energia, kuigi see ei ole WTO eesmärk. EL püüab määratleda liidusisest energiapoliitikat kui oma Venemaa-poliitika eelkäijat. Kokkuleppele jõudmine on poliitiliselt oluline ELi liikmesriikide jaoks, ent enamik vaatlejaid usub, et ELil kulub ühise poliitikani jõudmiseks mitu aastat.
Suur probleem on ka üle Siberi Aasiasse suunduvate Euroopa lennuliinide maksustamine. See toob Venemaale tulu üle 300 mln euro aastas. Kuigi Venemaa lubas tasust 2013. aastaks loobuda, pole üleminekuajaga seonduvas veel täit selgust.
Enne Venemaa poolt hääletamist nõuavad WTO 149 liikmesriigist 57 Venemaalt kahepoolsete lepete kindlustamist. ELi meelest annab WTO liikmelisus Venemaale võimaluse luua tingimused tugevaks majanduskasvuks, mis aitab sillutada teed stabiliseerumise ja jõukuseni. Samuti loodab EL, et see toob Venemaal tegutsevatele välisfirmadele kindlustunde.
Pole kahtlust, et WTO reegleid järgima kohustatud Venemaa on eelistatum kui isoleeritud Venemaa, mis nafta- ja gaasitulude najal kosub. WTOsse kuulumine peaks tooma tulu nii teistele riikidele kui ka Venemaale - suurendaks investeeringuid riiki ja aitaks sel leida paremat positsiooni globaalmajanduses. Tore, kui ka venelased mõistaksid reeglitel põhineva süsteemi eeliseid.
Autor: Fraser Cameron