Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigi määratud advokaate hakkab jagama “dispetšer”
Justiitsministeerium ja Eesti advokatuur
soovivad järgmisel aastal käivitada keskuse, kus töötavale “dispetšerile” saaks
uurija või prokurör vajaduse korral helistada ning talle määratakse advokaat,
kes hakkab süüalust kaitsma.
Justiitsministeerium ja Eesti advokatuur soovivad muuta riigi määratud kaitsjate süsteemi, mis lubab uurijatel ja prokuröridel endale ise vastaseid valida, kirjutas Pärnu Postimees.
Riik maksab õigusabi kinni nendele kahtlustatavatele ja süüdistatavatele, kellel pole raha, et endale kaitsja palgata. Praeguse süsteemi kohaselt peavad süüdistatavatele kaitseadvokaadi välja valima aga uurija ja prokurör, mis sisuliselt tähendab, et uurija võib endale vastaseks valida võimalikult meelepärase advokaadi.
Peaprokurör Norman Aasa väitel on tekkinud olukord, kus osa advokaate on huvitatud heast läbisaamisest uurija või prokuröriga, sest sellest sõltub nende töö. Olukord, kus kaitsja peaks kaitseülesannete täitmise käigus mõtlema sellelegi, kas teda järgmine kord kaitsjaks kutsutakse, ei ole õigusriiklikult aktsepteeritav, põhjendas Aas.
Justiitsministeeriumi kohtute asekantsleri Margus Sarapuu sõnutsi on probleem tihti selles, et maakohtades ei olegi uurijal valida rohkem kui paari advokaadi vahel. “Samuti tuleb ette, et uurijal või prokuröril on valida suure hulga advokaatide vahel ning selle asemel et neid kõiki läbi hakata helistama, võtab ta ühendust advokaadiga, keda ta juba tunneb,” ütles Sarapuu.
Probleemi olemasolu tunnistas ka advokatuuri esimees Aivar Pilv.
Et tihti sõltub advokaatide kuuteenistus riigi õigusabi vajavate klientide arvust, on tekkinud tendents, et advokaadid seovad ennast rohkema arvu kohtuasjadega, kui oleks otstarbekas. “Nii võib tekkida probleem õigusabi kättesaadavusega, töökoormus hakkab varjutama kvaliteeti, kui see koondub väga kitsa ringi advokaatide kätte,” sõnas Pilv.
Loodav keskus peaks ühest küljest lõhkuma väljakujunenud suhted uurijate, prokuröride ja kaitseadvokaatide vahel, teisest küljest jagama töökoormust advokaatide vahel ühtlasemalt.
Pilve ütlust mööda on vaja, et riik suurendaks riigi määratud advokaatide tariife, mis tema hinnangul on jäänud seisma kolme või nelja aasta tagusesse aega. “Raha eraldati 60-70 miljoni asemel 44 miljonit ja tariifid selliselt, et 17 miljonit sellest jäi kasutamata, mis näitab, et tariifid on valesti paika pandud,” arvas Pilv.