Piparkooki teile keelele!

Aastad ei ole vennad ja pidevalt toimub midagi uut. Jõulude erileht on ilmselt ainus Äripäeva väljaanne, mis ei pea ennast kordama.

Meile siin punases Äripäeva majas jõulud üldiselt meeldivad, saab kinke, jõulupidusid ning puhkust. Seega on meie idee alati aasta lõpus positiivsed olla. Ehkki peab kirjutama ka nõmedamatest asjadest, jälgime hoolikalt, et meie tööst hea tuju päris ei puuduks.

Püüan kirjutada asjadest, mis jõululehte seekord ei mahtunud. Näiteks raamatud! Kui algas reklaamikampaania, et raamatud on jälle moes, siis tekitas see võõristust, inimesed on ju kogu aeg lugenud. Siiski märkan viimasel ajal raamatupoodides jalutades, et ostetakse palju rohkem kui vanasti. Ma ei tea, kas see on just käimasoleva aasta murrang, aga nüüd ma seda igatahes nägin. Inimesed on endale laenud kukile võtnud, palju enam raha üle ei jää, just nii palju, et oma uues ilusas korteris moekal diivanil disainlambi all raamatut lugeda. Lihtsustan küll maailma, aga tõsi ta on, et möödas on aeg, kui vaid aiandus- ja kokaraamatud müügirekordeid tegid.

Raamatute pealt saab laiendada mõtte kultuurile ja selle tarbimisele üldse. Sel aastal juhtus minul esimest korda, et tund enne seansi algust oleks kinos peaaegu piletist ilma jäänud. Ei, mitte PÖFFil, hoopis tavalise Bondi-filmi puhul. Teatrid ei kurda ka enam, et saalid oleks tühjad. Nagu ka galeriid ei kurda, et kunsti ei osteta.

Mitte kõik ei ole sama kenasti kui kultuuritarbimine, aga ajakirjanduses on nii, et positiivselt võib kirjutada kõigest, sest ei ole asja, millel poleks ka rõõmsamat poolt. Paraku on uudiskriteeriumiks konfliktsus, mitte kokkusobivus, kuid ma proovin, jõulude nimel!

Positiivne on, et tööjõud on otsas! Lõpuks ometi saab inimene valida, kuhu ta tööle läheb, dikteerida oma tingimused ja palga. Valid ettevõtte, vaatad, kust neil kõige enam pigistab, astud personalijuhi kabinetti ning palud endale kohvi serveerida. Kolme suhkruga. Elu on aastaga läinud mõnusamaks.

Rõõmu teeb ka üldine tõdemus, et globaalne soojenemine ei ole alanud, vaid et tegu on juhuslike soojarekorditega. Me ei ole oma planeeti ära solkinud. On viimase saja aasta kõige palavamad ilmad, aga mis sest. Pakime kasukad ära ning järgmisel sügisel tõmbame nad juba oktoobris uuesti selga. Kuutsemäel suusahooaja algus tänavu venib, aga ega ka neil äri oluliselt sellest kannata, et ilm üks kord saja aasta jooksul soe on.

Muidugi on rõõmustav seegi, et ärimehed kupatatakse looduskaitsealadelt metsast ära linna, kus on nende koht, ja et riigil on lõpuks ometi stabiilne valitsus ilmselt pikkadeks aastateks. Nurisemiseks ei ole kusagil ruumi.

Jõuluvana võib oma kena kelgu asemele maasturi osta ega pea enam põhjapõtradega jahmerdama. Söödast saab võluväel biodiisel ning vaesed loomad saavad rahus samblikku nosida, kuni vana poriloikude vahel põigeldes neile lastele külla sõidab, kes õiget karastusjooki joonud on.

Ilusat jõuluaega ning head uut aastat! Ei! Isegi veel paremat uut aastat!