Kuidas raha jalaga segada?

Artikkel

- Uudised
- Igor Rõtov
- 2. jaanuar 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas raha jalaga segada?
2006 oli ettevõtlusele kuldne aasta. Raamatupidajad loevad praegu tulemusi kokku ja omanikud teevad plaane dividendide kulutamiseks. Peaminister Andrus Ansip näeb horisondil Eestit kui üht Euroopa rikkamat riiki ja Edgar Savisaar soovib inimeste sissetulekuid kiiresti kahekordistada.
Eesti Pank ja valveskeptikud annavad jätkuvalt mõista, et pidu on kohe-kohe läbi saamas, kuid nende manitsusi ei võeta kuigi tõsiselt.
Lähtepositsioon aastaks 2007 on ülioptimistlik, mööndusega, et tagasilööke ei saa välistada. Majandus on tsükliline ja kriis tuleb niikuinii. Probleem on selles, et me ei tea, kas see juhtub kolme kuu või kümne aasta pärast. Tasub meeles pidada, et kriisid on saabunud enamasti siis, kui neid kõige vähem oodatakse.
Jagaksin teiega mõnda käitumissoovitust aastaks 2007, mis võiksid aidata olla edukas nii jätkuva buumi kui ka tagasilöökide korral.
Kõigepealt hoia ennast tagasi, kuigi hing ihkab kiiresti raha investeerida. Edu on meid tiivustanud ja valvsus kadunud. Mäletate, mõned aastad tagasi vaagisime iga krooni käikulaskmist väga põhjalikult. Nüüd oleme valmis julgesti miljoneid investeerima. Oht, et raha tuulde lendab, on mõõtmatult suurem.
Teiseks ära palka tööle uusi inimesi, sest neist on tulevikus raske lahti saada. Inimeste palk tõuseb nii või teisiti ja kui lood töökohti juurde, siis pead arvestama ehmatava kuluprojektsiooniga.
Panusta olemasolevale tuumikule, hoia nende palgad ja boonused kõrgel ja nõua neilt täit pühendumist. Ettevõtja jaoks on inimene praegu sõna otseses tähenduses kõige kallim vara.
Kolmandaks jälgi kulusid samasuguse innuga, nagu sa tegid seda rasketel aegadel. Mis siin salata, kui tulud tulevad lihtsalt, siis ei soovi me eriti pingutada kulude jälgimise pärast. Samas tasuvad need pingutused ennast ära. Ka kõrgkonjunktuuri ajal on sageli otstarbekam maksimeerida kasumit mitte teenides, vaid kokku hoides.
Neljandaks investeeri vähemalt 50% kasumist börsiettevõtetesse, mida sa tunned ja usaldad. Kinnisvara abil äkkrikastumine on läbi saanud ning aastaks 2007 ennustaksin aktsiainvesteeringute populaarsuse kasvu.
Heaks alternatiiviks on ka rahapaigutused fondidesse, kuid kogenud ettevõtja leiab endale sobivad aktsiainvesteeringud ka omal käel, mille puhul on tulu ja saadav rahuldus märksa suurem.
Viiendaks osta seadmeid, mis teevad töö inimese eest ära ega küsi palka juurde. Oleme siin Eestis olnud varmad uusi tehnoloogiaid rakendama. Sööstame julgelt edasi, sest tõelised preemiad on siin alles ootamas.
Ka väga kallis automaatika, superserver või tarkvara kipub tulema odavam kui palgatud töötajad.
Kuuendaks laienda oma tegevust teistesse riikidesse. Täna ei ole vaja olla Hansapank, et minna Lätti ja Leetu. Meil on ideid, kogemusi ja ka raha, et rakendada neid nii idas kui ka läänes.
Eesti jääb paraku alati liiga väikeseks, et realiseerida tõeliselt suuri ambitsioone. Ning miks mitte alustada just aastal 2007?
Seitsmendaks tuleks kuuks või isegi paariks aeg maha võtta, teha ümbermaailmareis või käia ära vähemalt Uus-Meremaal. Sest kunagi ei või teada, äkki meil 2008. aastal seda võimalust enam ei teki.
Kui parafraseerida Mart Laari ja öelda, et ka ettevõtja jaoks pole õnn rahas, siis oleksin ma sellega peaaegu nõus. Ettevõtja on õnnelik eeskätt siis, kui ta pingutab maksimaalselt, sõltumatu sellest, kas on head või halvad ajad.
Pingutame siis ka aastal 2007!
Hetkel kuum