Uute ühinejate väärtpaberid kallivõitu

"Euroopa Liidu liikmeks saamise kasud on ettevõtete väärtusesse juba sisse arvestatud, mõned firmad on juba tõeliselt kallid," kommenteeris Capital Investi fondihaldur Peter Bodis, kes eelmise aasta lõpus müüs osaluse Bulgaaria tubakatöötlejas Blagoevgrad ja telekomifirmas Bulgarian Telecommunications.

Investorid on siiski viimastel aastatel nii Rumeenias kui ka Bulgaarias kasu lõiganud - Bukaresti kümne ettevõtte aktsialiikumisi arvestav indeks BET kerkis mullu 22%, aasta enne seda 51% ja 2004. aastal 100%, Sofia börsi kaheteistkümnest aktsiast koosnev Sofix kosus äsja lõppenud aastal 48%, 2005. aastal 32% ja veel aasta varem 38%.

Erste Sparinvesti fondijuht Amalia Ripfl loodab, et mõlemad riigid suudavad ka edaspidi näidata kiiret majanduskasvu ja vähendada kauplemisbarjääre. "Potentsiaalsete riskide tõttu väljapoole Euroopa Liitu jäävatele arenevatele turgudele investeerimispiirangud seadnud fondid on hoidunud rahapaigutusest ka Bulgaariasse ja Rumeeniasse. See nüüd muutub," selgitas Ripfl erinevust.

Rumeenia president Traian Basescu ennustas novembris, et 2007. aastal tehakse riiki esmakordselt üle 10 miljardi euro väärtuses investeeringuid, vahendas Bloomberg.

Ripfl usub, et suuremad rahavood kergitavad ka börse. "Me eeldan, et Bulgaaria ja Rumeenia turud näitavad sarnast rallit, mis me nägime tänu Euroopa Liidule Kesk-Euroopas 2004. aastal ja pärast seda," lisas Ripfl, kes näeb tugevat potentsiaali Rumeenia suurimas rafineerimisettevõttes SNP Petrom.

Investorite arvates muudab Bukaresti ja Sofia börsi suhteliselt riskantseks aktsiate esmaste avalike pakkumiste (IPO) puudus. IPOd muudaksid kauplemise aktiivsemaks ja tõstaksid kaubeldavate ettevõtete arvu - see vähendaks ka investeerimisfondide tegevuse mõju aktsiahindadele.

"Sellist rallit nagu oli Kesk-Euroopas ma likviidsusprobleemide tõttu ei oota. Olukorda parandaks rohkemate IPOde arv," sõnas Axa Investment Manageri arenevatele turgudele keskenduv fondihaldur Nerea Heras-Mendaza. "Börsil peab olema rohkem noteeritud ettevõtteid."

Toimunud aktsiate esmased avalikud pakkumised on suures osas õnnestunud -näiteks suvel börsidebüüdi teinud Rumeenia ettevõtte Transelectrica aktsia hind on juba enam kui kahekordistunud.

Kuigi börsile tuleb kahes värskes Euroopa Liidu riigis vähe ettevõtteid, pole seis siiski lootusetu - Bukaresti börsile võib lähitulevikus oodata riigi suurimat telefonikontserni Romtelecomi.

"Vajame veel natuke aega, et saada osaluse eest parimat hinda," kommenteeris viivitust Rumeenia kommunikatsiooniminister Zsolt Nagy.

Bulgaaria suurim erinevaid ettevõtteid koondav valdusfirma Chimimport Holding on samuti teatanud, et plaanib laienemise finantseerimiseks müüa oma aktsiaid 337 miljoni Eesti krooni väärtuses.

Sofixi indeksi liikmete koguturuväärtus on umbes 22,4 miljardit Eesti krooni, mis jääb näiteks Tšehhi PXi indeksi 720 miljardi Eesti krooni suurusest näitajast kaugele maha. Bukaresti börsipeegli BET-indeksi ettevõtete turuväärtus küünib 234 miljardi Eesti kroonini.

Enamik välisinvestoreid arvestas liitumisega juba aasta-poolteist tagasi, mistõttu ma ei usu, et riskitase oleks nüüd 1. jaanuari möödudes muutunud.

Aktsiaturu mõistes läks liitumine hindadesse siis, kui otsus tehti.

Indeksipõhiselt ei ole hinnatase börsidel kiita, sest hinna ja kasumi suhtarv on nendel ettevõtetel väga suur, umbkaudu 20 ja 30 vahel. Indeks peegeldab populaarsemaid aktsiaid, mida välisinvestorid on ostnud juba pikemat aega.

Siiski ei tähenda see, et aktsiaturg oleks ülehinnatud kõikide aktsiate lõikes - nii Rumeenia kui ka Bulgaaria börsil on päris mitu väikeettevõtet, mis kauplevad oma kasumi suhtes kuskil kümme korda või alla selle ja kasuminumbrid on isegi suuremad kui indeksis olevatel ettevõtetel.

Esimesed selle aasta päevad on sealsetel börsidel olnud - eriti just Rumeenias - väga tugevad, kuna viimased kaks aastat on mõlema riigi börsid näidanud aasta alguses ilusat tõusu.

Eks kohalikud tormasid nüüdki positsioone võtma, lootes ka tänavu järgmise paari kuuga 10-15 protsenti kasumit teenida.

Reformid riikides jätkuvad - liitumise üheks klausliks oli see, et kui Euroopa Liit ei jää progressiga erinevates valdkondades rahule, siis kärbitakse oluliselt toetusi. See aga ei luba poliitikutel populistlikku teed mööda minna ja peaks tagama riigi ettevõtluskeskkonna arengu ka edaspidi.