TIG-keevitus ei anna bakteritele võimalust

Kvaliteetne roostevabast terasest torude, iseäranis just toiduainetööstuses vajalike torude keevitamine on keeruline ja kulukas töö, sellepärast saabki sellist teenust Eestis tellida vaid kümmekonnast firmast.

Nendest kaks - OÜ Tigweld ja Flow Service OÜ on välja kasvanud toiduainetööstuse seadmete ja torustike projekteerimise ja paigaldamise peatöövõtuga tegelevast firmast OÜ Meierei Projekt.

TIG-keevituse tööpõhimõte seisneb selles, et tekib kaarleek materjali ja sulamatu volframelektroodi vahel, kusjuures kaarleeki kaitseb väliste mõjude eest (eelkõige hapniku eest) väärisgaasist kaitsekeskkond (enamasti puhas argoon). TIG-keevitus sobib kasutamiseks kohtades, kus detailide servad on väga kvaliteetselt viimistletud, mistõttu keevisõmbluse tegemise juures ei vajata üldse või vajatakse väga vähe lisamaterjali.

TIG-keevitus on asendamatu toiduainetööstuse tootmisliinide torude ja konstruktsioonide ühendamisel, sest see võimaldab saavutada väga sileda liitekohtade keevise ka torude sisemuses, kuna torusid ei saa üldjuhul seestpoolt poleerida. Torude sisepinna kvaliteet on toidu- ja ravimitööstuses oluline seetõttu, et kareda pinna uuretesse asuksid kohe elama bakterid. Sellepärast on toiduaine juhtimiseks mõeldud torude juures lubamatu kasutada keermestatud ühendusi - keermesüvendid oleksid bakteritele ideaalseks koduks. Nii tehaksegi selliste torustike põlved, kolmikud ja üleminekud keevisühendustega.

Tartu õlletehases aastaid torustikke paigaldava OÜ Tigweld keevitaja-lukksepp Jaan Kaljas rõhutab, et toiduainetööstuse roostevabast terasest torustike keevitamisel on kõige vastutusrikkam õige voolutugevuse valik vastavalt metalli paksusele, et metall ära ei põleks, ja argoonikeskkonna loomine nii torus sees kui ka väljas.

"Eriti oluline on toru sisemusse jääva keevise kvaliteet, sest sealt on pinda hiljem võimatu töödelda," selgitab Kaljas. "Selleks on tähtis, et kaitsva argooni kontsentratsioon toru sisemuses oleks piisav - liialt vähe argooni muudab pinna karvaseks kui "siil", liialt palju gaasi aga tekitab suure surve keevitatavale metallile ja metall võib deformeeruda."

AS A. Le Coq Tartu Õlletehase tehnikajuhi Toomas Arro sõnul tuleb liine ja seadmeid ühendavad torustikud vastavalt ruumide asetusele projekteerida, paigaldada ja keevitada.

"Meil on siin mõne ruutmeetri suuruse põrandapinnaga ruume, kuhu on paigaldatud kümneid meetreid torusid," iseloomustab Arro. "Peame oma pinda väga nutikalt kasutama, sest laieneda saame vaid kõrgustesse või maa alla. See torustike kokkukudumine on paras kunst."

Torude painutamisega kohapeal ei tegelda, kõik põlved, kolmikud, üleminekud, tagasilöögiklapid, liblikkraanid jms tellitakse. TIG-keevituse kvaliteeti saab kontrollida keevisõmbluse lahti- või väljalõikamisega. Torusid võib kontrollida ka visuaalselt või röntgenkiirtega valgustades.

Kui õlles avastataks mingi sinna tootmise käigus sattunud võõrbakter, oleks see tehasele katastroof, möönab Arro. "Eks sellepärast öeldaksegi, et õlletegu on väga lihtne. Ainult 21 operatsiooni, millest 20 on seotud torude pesemisega." Seega sõltub õlle kvaliteet keevitajate kutseoskustest.

TIG-keevitust peetakse tavaliselt juba olemuselt kvaliteetseks. Sellel on kahtlemata tõepõhi all, kuid väga palju sõltub ka keevitaja oskustest, teadmistest ja kogemusest.

Võib öelda, et TIG-keevitus on kõigist keevitusviisidest üks keerulisemaid ning nõuab keevitajalt head kvalifikatsiooni.

Praegusel ajal on enamik kasutatavatest TIG-keevitusseadmetest inverter-tüüpi, masinad liigitatakse keevitusvoolu järgi alalisvoolumasinateks ja AC/DC-masinateks, millega saab keevitada nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Viimatinimetatud masinaid on tarvis alumiiniumi keevitamiseks, sest alumiiniumi saab TIG-meetodi puhul keevitada vahelduvvooluga.

Enamik professionaalseks kasutamiseks mõeldud keevitusagregaatidest töötab mikroprotsessori juhtimisel ning sisaldab sisseehitatud programme, mille olulisi parameetreid saab vastavalt ülesandele ise ümber seadistada.