Poolakad veensid eestlasi tuumajaama projektis jätkama

Poola firma Polskie Sieci Elektroenergetyczne SA (PSE) veenis seni skeptiliseks jäänud Eesti ja Läti energiafirmade esindajaid oma osaluse kasulikkuses.

"Poola kaasamisel Balti riikide alustatud tuumaprojekti on eelised, aga kindlasti mõned tingimused, mis tuleks Poolaga eelnevalt kokku leppida," kommenteeris lõppenud kohtumist Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Ta lisas samas, et "Leedu ja Poola poolt on olnud projekti ümber palju poliitilist show'd".

PSE asepresident Henryk Baranowski põhjendas Äripäevale Poola pakilist huvi Ignalina projektiga liituda valitsuse pikaajalise strateegiaga, mis näeb ette suurendada energiatootmises tuumaenergia osakaalu.

Liive sõnul võidaks tuumajaama projekt eelkõige sellest, kui ehitatav tuumajaam saaks tarnida elektrit suuremale turule, kui seda on Balti turg.

Kasu saaksid Balti riigid Baranowski sõnul Poolat kaasates sellest, et Poola aitab projekti rahastada, Leedu ja Poola vahele loodava energiasilla kaudu saavad Balti riigid ühenduse Euroopa energiasüsteemiga.

Baranowski möönis, et osa Ignalinas toodetud energiast tahab Poola reserveerida Leedu ja Poola vahele rajatava ühenduse tarvis, mis peaks tööle hakkama 2012. "See lisab projekti majanduslikku tasuvust," ütles Baranowski, kuid ei tunnistanud, et Poola kaasamine Ignalina projekti võiks olla ühenduse väljaehitamise tingimuseks.

Leedu energiafirma juht on nimetanud pärast Poola kaasamist nelja reaktori ehitamist algselt kaalutud kahe asemel, mis tähendaks võimsust kuni 3200 megavatti. Maksumus oleks ca 4,5 miljardit dollarit.

Eurobaromeetri andmeil on viimaste arvamusküsitluste järgi 44% poolakatest tuumaenergia vastu, 19% poolt ja 29% ei oska seisukohta võtta.

Aastatel 1982-1990 Poolas alustatud esimene tuumajaama projekt tuli elanike vastuseisu tõttu peatada.

Osalus Leedu Ignalina tuumajaama ehituses on Poolale pilootprojekt, esimene kohalik tuumajaam loodetakse ehitada aastaks 2020.