Ühispank peab miljonid riigile tagasi maksma

Riigikohus jättis oma tänase otsusega jõusse Eesti Ühispangale tehtud maksuotsuse. Selle järgi jättis pank oma juhtivtöötajatele antud aktsiaoptsioonide pealt riigile tahtlikult maksmata 11 miljonit krooni makse.

2004. aasta 17. detsembril esitas maksu- ja tolliametile Eesti Ühispangale maksuotsuse, mille kohaselt andis Ühispank ajavahemikul juuli 1999 kuni august 2002 oma juriidilise osakonna juhataja Liivia Toomikule kuuluva OÜ Dilencia kaudu oma töötajatele tasuta optsioone koguväärtuses 14,1 miljonit krooni.

Ühispank jättis aga oma optsioonid raamatupidamis- ja maksuarvestuses kajastamata ning jättis riigile 4,8 miljoni krooni tulu- ja 6,19 miljonit krooni sotsiaalmaksu maksmata.

Ühispank esitas maksuotsuse peale kaebuse, kuid see jäi esimese astme kohtus täies ulatuses ja teise astme kohtus osaliselt jõusse. Riigikohus avalikustas täna aga otsuse, mille kohaselt oli maksu- ja tolliameti maksuotsus igati õiguspärane ning jättis selle täies ulatuses kehtima.

"Täna avaldatud Riigikohtu lahend, mis käsitleb vaidlusalaseid küsimusi, sh erisoodustuse maksustamine, tahtlus, tegevuse majandusliku sisu hindamine, aitab oluliselt kaasa maksustamisalase õiguspraktika arengule ja selge arusaamise tekkimisele kogu ühiskonnas tervikuna. Maksuhalduri hinnangul oli tegemist olulise ning mahuka maksuasjadega, mis nudis ameti revidentidelt ja juristidelt suurt uurimistööd ja põhjalikku andmete andalüüsimist. Kohtulahend vajab kindalsti põhjalikumat analüüsi ja seejärel saab teha ka sisulisemaid järeldusi," kommenteeris Riho Roopõld maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja kt.

"Üldiselt võib öelda, et tööandjate poolt töötajatele antavate erisoodustuste maksustamist puudutavad küsimustega tuleb maksuhalduril sageli tegeleda. Enamikel juhtudel pöörduvad tööandjad siiski maksuhalduri poole informatsiooni saamiseks enne erisoodustuste andmist, et tagasiulatuvalt ei tekiks probleeme maksukohustuse täitmisel. Üldjuhul on tegemist siiski väiksemate rahaliselt hinnatavate soodustustega (sõiduauto või eluaseme kompensatsioon vms) kuid järjest sagenenud on ka tööandjate poolt töötajatele optsioonide võimaldamine või osaluse andmine ettevõttes," märkis Roopõld.