Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tõde alastiolekus
Läinud aastal Ars Fennica fondi elutööpreemiaga pärjatud kunstnik Ilkka Juhani Takalo-Eskola esitleb Tallinna Linnagaleriis maale ja fotosid, mille peategelasteks on alasti mehed ja naised.
Neis piltides on talletunud sugude müsteerium, meelte ürgdünaamika, elu sügavuti. Tööd on varustatud kunstniku kommentaaridega, milles avaldub tema maailmavaade ja mis peaksid ka vaatajat arutlustele virgutama.
Tänavu seitsmekümnendat sünnipäeva tähistav rahvusvaheliselt tuntud soome performance'i rajaja ja maalija Ilkka Juhani Takalo-Eskola on kunstnikuna autodidakt, kes on poisipõlvest peale joonistanud, pildistanud ja kirjutanud.
"Kunstnikuks sain keerulisi teid pidi. Mingist kunstikoolist ei osanud undki näha. Tahtsin õppida ametit, mis annab leiba, tahtsin perekonda luua. Kunst oli minu jaoks suur elamus juba koolipoisina," jutustab hariduselt saksa filoloog Takalo-Eskola, kes on töötanud ekspordi alal ja mitmes kunstiinstitutsioonis (ka Maaliakadeemia rektorina) ning keda 1960. aastatel teati kui luuletajat.
"Pilte olen teinud, vähemasti aeg-ajalt, kogu elu. Ühele palvele vastu tulles sattusin näituste keerisesse, välja sealt pole pääsenud. Ei ole katsunudki pääseda," tunnistab ta.
Aastakümnete jooksul on Takalo-Eskola osa võtnud sadadest näitustest (kaasa arvatud 1990. aastal Sydney biennaalist ja 2003. aastal Veneetsia biennaalist) ning korraldanud arvukalt performance'e nii Soomes kui ka välismaal.
Taideetenduste keskseks teemaks on inimese alastiolek ning inimese ja looduse kohtumine, mis sageli leiab aset soos.
1995. aastal alustas ta eriprojekti "Frakihärrad", kus osalejaile olid frakid ja särgid maalitud nende alasti kehadele.
"Alastiolek on ürginimese nonverbaalne pühadus. Alastioleku tuhandeid keeli ei suuda reklaamimehed monopoliseerida. Frakk omakorda on lõpprõivas, hariduse ja traditsiooni uhke sümbol, tipp, mis manifitseerib nii kandja kui ka esinemispaiga tähtsust ja maksimaalset pidulikkust. Frakihärrad ühendavad neid kahte sfääri loomulikult ja tõsiselt, nagu seda suudab vaid kõrge kunst," kommenteerib kunstnik.
"Takalo-Eskola kunst ei taotle valmis vastuste andmist, pigem ärgitab küsima, mis tegelane kunstnik on ja milline on teda ümbritsev maailm.
Paljudes oma teostes esitab ta argiasju kosmilistes seostes - teoste tagapõhjal on sageli maailmapildi teemad ja filosoofilised probleemid. Takalo-Eskola kunst on alati olnud väga vormirikas, ent samas kompaktne, kunstniku elu ja teosed ühinevad tema töödes lahutamatuks tervikuks," tutvustab kolleegi loomingut Soome Kunstnike Seltsi esimees Elena Näsanen.
Autor: Tiina Kolk