Juhatuse liikme kanne äriregistris on deklaratiivse sisuga

Juhatuse liikme äriregistri kanne on deklaratiivne, mitte õigust loov.

Riigikohus kinnitas oma hiljutises lahendis veelkord, et juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on deklaratiivne, mitte õigust loov. Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus, registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Kanne äriregistris kaitseb kolmandaid isikuid, kes võivad registrikandele tuginedes lugeda sinna juhatuse liikmena kantu õigustatuks äriühingu nimel tehinguid tegema.

Äriseadustik sätestab juhatuse liikmete tähtajalisuse nõude, mis on ette nähtud esmajoones äriühingu enda ja tema osanike või aktsionäride huvides. Seega teab isik juhatuse liikmeks saamiseks nõusolekut andes, et teda võidakse valida kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat ametiaega.

Kui juhatuse liige ametiaja lõppedes ei lõpeta faktilist tegutsemist, loetakse tema ametiaeg pikendatuks. Riigikohus on oma varasemas lahendis lugenud juhatuse liikme ametiaja vaikimisi osanikega kokkuleppel pikendatuks, kuna juhatuse liige jätkas faktiliselt tegutsemist juhatuse liikmena.

Oluline on ka Riigikohtu septembrikuu lahend, kus märgitakse, et juhatuse liikme tagasikutsumisel ja uuestimääramisel ei "taastu" tema varasemad õigused ja kohustused. Tähendust ei oma, kas juhatuse liikme tagasikutsumine ja uuestimääramine kajastub äriregistris.

Ametiaja lõppemisel on äriregistrile juhatuse liikme äriregistrist kustutamise kohustus äriühingul. Kandeavalduse esitamiseks andmete muutmiseks on õigustatud üksnes äriühing ise. Juhatuse liikme enda nimel esitatud avaldust saab äriseadustiku järgi käsitada üksnes registripidaja informeerimisena .

Kui osaühingu ja juhatuse liikme vahel tekib vaidlus juhatuse liikmeks oleku üle, saab juhatuse liige oma õigusi kaitsta hagimenetluses.

Autor: Mariana Hagström