Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võõrtööjõud aitab luua rikkama riigi
Võõrtööjõu Eestisse toomise lihtsustamiseks pakkus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töörühm välja idee, mille kohaselt võiks välismaalt töötajate palkamist lubada tingimusel, et ettevõtja maksab mujalt tulnud ametimehele keskmist või keskmisest kõrgemat palka. Samuti tehti ettepanek tõsta sisserände piirarvu tähtajalise elamisloaga töötajate puhul 650 inimeselt 1300-le.
Äripäeva hinnangul jääb aga nendest ettepanekutest väheks tööjõupuuduse probleemi lahendamiseks. Meie soovitame olla veelgi liberaalsem.
Tööjõupuudus hakkab takistama majandusarengut, sest pole piisavalt töökäsi, kes aitaksid meie ühiskonda jõukamaks muuta. Kiire palkade tõus võib paljudes sektorites ettevõtjad panna keerulise valiku ette - kas jätkata või panna pillid kotti.
Hea näide on ehitus, kus tööjõu kallinemine on kiirelt lükanud üles ehitushinnad, mis omakorda tõukab tagant kinnisvarahinda.
Majandusministeeriumi töörühma pakutavast lahendusest ei oleks aga ehitajatele suurt abi. Kui ettevõtjad peaksid näiteks Ukrainast või Venemaalt palkama ehitajaid ja riik seab tingimuseks, et neile makstaks ehitussektori keskmist palka, siis ei aitaks see kuidagi tööjõu kiiret kallinemist pidurdada.
Ministeeriumi töörühma ettepanekul on muidugi ka hulk plusse. Esiteks see, et sidudes tööjõu palkamise keskmise palgaga, saame välistada massilise odava tööjõu sissevoolu. Samuti tagab see, et võõrtööjõule ei makstaks ümbrikupalka.
Võib ka öelda, et meil pole üldse odavat tööjõudu vaja. Praegune olukord tööturul sunnib Eesti ettevõtjaid enda tegevust ümber korraldama ning meie majanduse konkurentsivõime paraneb. Hakkame tootma teadusmahukat ja kõrge lisandväärtusega tooteid ning teenuseid. See kõik on õige, aga selline lähenemine on lihtsustatud. On valdkondi, kus äri teadusmahukamaks muutmine ei ole lahendus. Näiteks seesama ehitamine.
Seetõttu peabki Äripäev õigemaks seda, kui me tööjõupiiranguid märgatavalt leevendaksime. Lubame näiteks palgata lühiajaliselt välismaalt tööjõudu nii palju, kui seda on meie ettevõtjatel vaja, ehk kaotame igasuguse kvoodi.
Ei ole vaja karta, et Eesti ujutatakse üle välismaalastega, kes siia kodu rajavad. Ajutine tööluba tähendab seda, et inimene viibib Eestis piiratud aja. Me saame aga elamislubasid väljastades takistada seda, et nad jäävadki siia elama või toovad oma pere Eestisse.
Võõrtööjõudu reguleerivate reeglite puhul tuleb olla paindlik. Kui meil on tööpuudus, siis tuleb võõrtööjõu tulekut soodustada ja vastupidi.
Autor: ÄP