Muuga terminalide hais rikub endiselt õhku

Ära keelatud polnud midagi. Järjekordne tööpäev kümnetes Muuga naftaterminalides oli lihtsalt läbi saanud. Kes neist seekord haisu levitas, jäi saladuseks.

Järgmisel päeval külastasid keskkonnainspektorid kahte Muuga terminali: Oiltanking Tallinn ASi ja Nybit ASi. Rikkumisi ei tuvastatud. Viis päeva hiljem käisid nad Refetra ASis - ei midagi.

Eelmisel varakevadel kaebasid Viimsi, Randvere ja Muuga inimesed nii palju haisu üle, et ametnikud kogunesid komisjonidesse ja algatati Muuga-Maardu välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava, mis valmis märtsis. Valitsus eraldas selleks üle miljoni krooni.

Aasta hiljem on Muuga haisumõistatus ikka lahendamata.

Mullu keskkonnaministeeriumi esitletud 50 miljonit krooni maksev õhumõõtesüsteem, mis pidi aitama haisu tekitajaid avastada, pole veel leidnud ühtegi.

Harju keskkonnateenistuse juht Jaan Pikka ütles, et päriselt ei kao hais kunagi. Inimese nina on paraku tundlikum kui mõõteriistad.

Keskkonnainspektsioon on mullu septembrist teinud üheksa käiku terminalidesse ja trahvinud kolme ettevõtet: 3000 krooni sai AS Termoil puuduva vee erikasutusloa pärast, 8000 krooni Eurodek Synergy OÜ loata bensiini käitlemise eest ja 3000 krooni NCC PO AS kemikaaliseaduse nõuetest tulenevate puuduste eest. Nende ettevõtete käive aastas on kokku sadu miljoneid kroone.

Septembrist aasta lõpuni helistasid kohalikud elanikud haisu pärast 38 korda ja uuel aastal on kõned jätkunud.

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna spetsialisti Marek Maasikmetsa sõnul on haisu põhjust raske leida. Esiteks on terminalid kobaras koos, mis teeb mõõtmise ülikeerukaks ja lubab ettevõtetel ajada haisupilv naabri kaela.

Teiseks harrastavad ettevõtted n-ö kütusekokteilide segamist. Terminalide suletud väravate taga mõõteaparaatidega askeldavad keskkonnaspetsialistid ei püüa selle koostist aga alati kinni.

Pealegi on trahvid nii väikesed, et odavam on need maksta, kui lasta laevadel kauem sadamas seista, et mahalaadimist normi järgi teha.

Muuga sadamasse toodavate naftaproduktide koostis on muutunud. Kui seni käideldi peamiselt bensiini, mille koostises on 3% aromaatseid süsivesinikke, siis 2006. aasta kevadest näitavad seirejaamad, et aromaatsete süsivesinike osa on märkimisväärselt suurenenud, rääkis Eesti Keskkonnauuringute Keskuse osakonnajuht Erik Teinemaa.

See tähendab, et käideldakse teistsuguseid naftaprodukte: masuuti, benseeni, tolueeni ja muid kemikaale, millele võib olla saasteluba väljastatud, kuid kogused võivad olla suuremad, selgitas Teinemaa. Lisaks puudub kontroll selle üle, kas naftaproduktide koostis ja väljastatud sertifikaadid langevad kokku.

Kuna loodi Maardu-Muuga õhu parandamise tegevuskava, külmutati mullu saastelubade mahud ja uute lubade andmine. Ometi saavad transiidifirmad mahtu ületada, makstes hiljem kümnekordset saastetasu, mis tonni lenduva orgaanilise ühendi kohta on 6290 krooni. 2005. aastal ületasid mahtu Pakterminal, Kroodi Terminal ja Eurodek.

Eelmise aasta tegelikud saastemahud esitavad terminalid Harju keskkonnateenistusele 31. jaanuariks. Neid võrreldakse saastelubadel olevate numbritega ja ületatud mahud maksustatakse.

Keskkonnateenistuse õhuspetsialist Ahti Türn ei oska öelda, mis saab, kui mahtu ületati. "Üks asi on see, mida ei tohi teha, ja teine asi see, mida tehakse," sõnas ta.

Tallinna Sadama andmetel Muuga sadamat läbiva vedellasti kogus sel aastal pisut kasvab. Mullu läbis sadamat 24 miljonit tonni vedelkütust, tänavu prognoositakse 26 miljonit tonni. Ühe Maardu linna ja Viimsi valla elaniku kohta teeb see umbes 15 tsisternivagunitäit kütust aastas.

Teinemaa sõnul on üks lahendus gaasikogumissüsteem, mis hiljuti Paldiskis haisuprobleemi lahendas. Süsteem kogub jäägid kokku ja põletab need. Transiidifirmad peaksid selleks raha kokku panema.

Eesti ei saa enam ka abi eurodirektiividest, üle on võetud kõigi 13 saasteaine piirväärtus ja lisaks kehtestatud 78 kohaliku saasteaine piirväärtus.