"Need olid Eesti Raadio lääneregiooni
uudised Pärnust," kõlab alates 15. jaanuarist avalik-õigusliku ringhäälingu
Hiiu-, Saare- Lääne- ja Pärnumaal asuvatest saatjatest õhkulendavate
argipäevaste hommikuste pooltunniuudiste lõpus.
Samal viisil kõlavad nüüdsest lõunaregiooni uudised Tartust, kirjutab Margus Välja Lääne Elus. Lisaks on eetris saade Läänering Pärnust ja Lõunaring Tartust, Lõuna-Eesti maakondade jaoks. Tallinna ja Põhja-Eesti saatjad annavad samal ajal edasi mingit oma saatekava, mida kutsutakse põhiprogrammiks.
Võõras sõna "regioon" toob meelde teise võõra sõna "oblast". 1952. a ühtlustati NSV Liidu okupeeritud Eestis haldust üleliidulise malli järgi ning loodi 3 oblastit, Tallinna, Tartu ja Pärnu oma. Kui Stalin oli koolnud, siis see tolgutu jura ka üsna kähku lõppes, juba 1953. a aprillis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mingil arusaamatul põhjusel tõrgub eestlane oma kodukohast ajalooliselt ja traditsiooniliselt (ehkki võib-olla mitte alati geograafiliselt) väljakujunenud elumudelist eemalejäävaid asju vastu võtmast kui "kohalikku". Nii on ka Läänemaa kuulaja jaoks üsna raske või lausa võimatu nimetada kohalikuks uudiseks pikka, kuid sisutut heietamist Pärnu maakonna linna- või vallaelu pisiseikade üle.
Leiutatud on ka vastav loosung: "Läänering. Lääne-Eesti oma saade." Esimesel nädalal kuuldu põhjal olnuks küll ausam nimetada seda Pärnu kohalikuks raadioks. Sellele vaatamata, et avasaate lõpuks pandi mängima Mare Vljataga lauluke "Mu südamesse Haapsalu jääb".
See jääb kunstlikult loodud kohalikkuseks, umbes nagu 1952. a oblastiseerimine. Tühja sellest raadiost ja tema uudistest, palju hullem on, et sama puudutab ka muid ja palju elulisemaid valdkondi - politseid, maakohut, õiguskaitset, haigekassat, päästeteenistust, riigikaitsejaoskondade ja kodakondsusameti struktuuri. Mitmete oluliste riigistruktuuride "peamajad" on nihkunud Lääne regiooni keskusse - Pärnusse.
Midagi pole parata, et läänlase kõrvale kõlab see kentsakalt, et Lääne-Eesti päästekeskus, KMA Lääne regionaalosakond, Lääne politseiprefektuuri keskus jpm ei asugi tegelikult Läänemaal, mida Eestis on ajalooliselt Lääne-Eestiks peetud.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tõeliselt stalinistlikul kombel on niisuguseid ümberkorraldusi uue aja Eestis alati nimetatud riigi rahvale lähemale tulemiseks. Kuigi tegelikult tähendab see tihti tõeliselt kohalike elukeskuste tähtsusetuks hääbumist.
Tahes või tahtmata on rahvusringhääling Eesti Raadio ilmselt heade kavatsustega astunud sammukese samal teel, luues oma regioonidega illusiooni kohalikkusest ja kuulajale lähemale tulemisest.
Raadioga on asi lihtne. Kui Pärnu "regiooniraadio" näiteks Lääne või Hiiu kuulajale ei sobi, saab nuppu keerata ja mõni harjumuspärasema saatekavaga jaama hüüdma panna.
Kui ikka Eesti olusid arvestavat ja kuulajale tõeliselt lähedast kohalikku raadiot ei suudeta pakkuda, siis niisugusel aseaine-meetodil on seda mingist kabinetis sünnitatud "keskusest" raske tekitada.
Tulemus on oma kindla eesmärgita ekslev, punnitatud ja tühja-tähja lobisev lahja vormitide, kuigi pärnakatest tegijad püüavad kõigest väest kogu sellele väljamõeldud "Lääneringi sihtrühmale" meeldida.