Saksamaa on praegu nii Euroopa Liidu eesistujamaa kui ka G8 riikide juhtriik. See lisab Angela Merkeli seisukohtadele kaalu, kuna EL on suurim Venemaa energia importöör. Merkeli suhtumine Venemaasse on kriitilisemaks muutunud, eriti pärast seda, kui Venemaa katkestas hiljuti naftatarned Valgevenele ja sellega ühtlasi viiele ELi liikmesriigile. "On lubamatu, et niisuguseid samme astutakse meiega konsulteerimata. See kahandab usaldust ega võimalda teha koostööd vastastikuse usalduse alusel," ütles ta.
Saksamaa Vene-ekspert Alexander Rahr ütleb, et ekskantsler Gerhard Schröderiga võrreldes on Merkeli suhtumises Venemaasse toimunud nihe, mille põhjuseks on tema ajal taas tugevdatud suhted USAga. Venemaa tajub seda ja kardab kaotada strateegilisi liitlassuhteid Saksamaaga. Kõik see ei tähenda, nagu suhtuks Saksamaa kantsler Venemaasse negatiivselt. Ta lihtsalt soovib Moskvaga pragmaatilisi suhteid, rõhutas Rahr. EL on asunud Saksamaa juhtimisel välja töötama ELi ja Venemaa vahelist uut partnerluslepet. Sellega seoses nõuab EL, et Venemaa tagaks kindlalt kokkulepitud energiatarned, ja seda tagatist lootiski Merkel Sotšis Putinilt saada. Samuti ootab EL Venemaalt tihedamat kootööd Balkani ja Iraani ning Lähis-Ida küsimuses.
Üks energiakoostöö teemasid on Venemaalt Saksamaale kavandatav Läänemere gaasijuhe, mille kindel kaitsja on Gerhard Schröder ja mille vastu on häälekalt protestinud ülejäänud Läänemere riigid. Nende vastuseisu otsese tulemusena teatas Euroopa Investeerimispank (EIB) sel kuul, et keeldub sellele projektile laenu andmast. Seni oli pank valmis finantseerima 20-30% gaasijuhtme umbes 5 miljardi euro suurusest maksumusest.
"Ei oleks arukas finantseerida nii tähtsat projekti, kuni kõik riigid, keda see kaudselt puudutab, pole jõudnud üksmeelele," põhjendas EIB otsust selle president Philippe Maystadt.
Angela Merkel püüdis selles küsimuses kõige kriitilisemat riiki Poolat eelmisel nädalal rahustada. Intervjuus Poola pressile soovitas ta erafirmadel ehitada gaasijuhe Saksamaale rajatavast Wilhelmshaveni vedelgaasisadamast Poolasse.
Seotud lood
Intressiotsus avaldatakse täna õhtul kell 21
Kulla hind hüppas selle nädala alguses uute rekorditeni, tõustes kolme päevaga ligi 3 protsendi võrra. Peamiselt on kullal aidanud tõusta ootuste muutumine Föderaalreservi intressilangetuste osas – kui varem peeti tõenäoliseks 25protsendipunktilist kärbet, siis nüüd on tõenäolisem 50punktine kärbe. Intressiotsus avaldatakse Eesti aja järgi täna õhtul kell 21.
Enimloetud
5
Pingerivis 128 toidutööstust
Viimased uudised
Jätkuva kasvuruumiga Eestis avatakse aina uusi ja uusi klubisid
Hetkel kuum
Pingerivis 128 toidutööstust
Tagasi Äripäeva esilehele