Õiguskantsler Allar Jõksi sõnul on
segadused kaitseväe juhtimisel kaitseministeeriumi tegematajätmiste tulemus.
Jõksi hinnangul on olukord, kus põhiseaduses nõutud kaitseväe korralduse seadus on 14 aasta jooksul vastu võtmata, häbiplekiks iga endast lugupidava riigi põhiseaduslikule korrale, kirjutas postimees.ee.
Vaatamata õiguskantsleri korduvatele tähelepanujuhtimistele ei ole valitsus seaduse eelnõu riigikogule seni esitanud.
«Kaitseväe korralduse seaduse ettevalmistamisel on oluline töö tegemata kaitseministeeriumil, kelle prioriteetne ülesanne peab olema eelnõu valitsusele esitamine, ning vastutust seaduse puudumise eest kannavad ka vabariigi valitsus ja riigikogu,» ütles Allar Jõks.
Õiguskantsleri sõnul tuleb kaitseväe korralduse seadusega reguleerida kõik kaitseväe korralduse olulised küsimused ning seejärel tuleb seadusega kooskõlla viia kogu ülejäänud riigikaitsealane normistik.
«Kaitseministri ja kaitseväe juhataja vahel Afganistani missiooni juhtimise pinnalt lahvatanud teravad erimeelsused kaitseväe juhtimise ja käsuõiguse küsimustes on õigusselge ja põhiseaduspärase seadusandluse puudumise kujukas tagajärg,» märkis õiguskantsler.
Õiguskantsleri kantseleis läbi viidud analüüs näitas, et ammendavaid ja üheseid vastuseid tõstatatud küsimustele ei pruugigi kehtivast õigusest leida, sest riigikaitsealased õiguslikud regulatsioonid on puudulikud ja lünklikud.
Seotud lood
Õiguskantsler Allar Jõks nimetas lubamatuks
endise kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsi missiooniüksuste alluvuse
käskkirja.
Ükski hooneomanik ei soovi keset talve seista silmitsi olukordadega, kus maja kommunaalkulud on paisunud ootamatult suureks või küttesüsteem lakkab hoopis töötamast. Eesti ilm on väga muutlik, eriti sügisperiood öökülmade ja hoogsadudega. Seega tuleb hooned varakult kütteperioodiks ette valmistada ning tegeleda ennetavalt
küttesüsteemide hooldusega.
Hetkel kuum
Lisatud vigade vältimise juhend
Tagasi Äripäeva esilehele