• OMX Baltic0,09%299,25
  • OMX Riga0,03%892,18
  • OMX Tallinn−0,03%2 057,28
  • OMX Vilnius0,09%1 203,49
  • S&P 500−0,07%6 225,52
  • DOW 30−0,37%44 240,76
  • Nasdaq 0,03%20 418,46
  • FTSE 1000,22%8 873,38
  • Nikkei 2250,33%39 821,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,73
  • OMX Baltic0,09%299,25
  • OMX Riga0,03%892,18
  • OMX Tallinn−0,03%2 057,28
  • OMX Vilnius0,09%1 203,49
  • S&P 500−0,07%6 225,52
  • DOW 30−0,37%44 240,76
  • Nasdaq 0,03%20 418,46
  • FTSE 1000,22%8 873,38
  • Nikkei 2250,33%39 821,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%91,73
  • 25.01.07, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

USA autor: orkaan Katrina hävitustöös on süüdi rohelised

Berlau kirjutab oma teoses, et valitsus oli 1977. aastal valmis rajama New Orleansi tugevad nn mereväravad (sarnased Hollandi omadega), kuid keskkonnaorganisatsioonid Environmental Defense Fund ja Save Our Wetlands kaebasid valitsuse kohtusse.
Nende argument oli, et kaitseväravate ehitus kahjustaks osa kalade populatsiooni. Kuigi riigi esindajad väitsid, et väravad suletaks vaid suurte tormide ajaks, peatas kohtunik kaitseväravate ehituse. 2005. aasta orkaanile järele andnud kaldatammid olid vaid asendusvariant.
Mitmed eksperdid - paljud neist rohelise maailmavaatega - on kinnitanud, et mereväravad oleks New Orleansi üleujutusest päästnud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Katrina majanduslikku hävitustööd hinnati AP andmetel 2005. aasta septembris, kuu pärast orkaani, 125 miljardile dollarile. Kuus kuud pärast orkaani oli leitud enam kui 1300 surnukeha, kuid tegelikku surmasaanute arvu hinnatakse palju kõrgemaks.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 7 p 23 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele