Uus seadus muudab maksusüütegude karistusõigust

Uus seadus jõustub 15. märtsil, teatas justiitsministeerium.

Seaduste muutmise eesmärk on majandustegevuses esinevate rikkumiste süsteemi korrastamine ning on eelkõige suunatud seniste laiade, n-ö "kummist" koosseisude täpsustamisele.

Justiitsminister Rein Langi sõnade kohaselt on eelnõu põhieesmärgiks majandustegevuses esinevate süütegude koosseisude ja sanktsioonide muutmine selliselt, et need vastaks põhiseaduslikele printsiipidele ning Eesti tänasele ärikeskkonnale.

Suurematest muudatustest, mis seaduse jõustumine kaasa toob, võib välja tuua ametialaste kuritegude senise kahe üldkoosseisu asendamise erikoosseisudega ja olemasolevate kuritegude määratluste täpsustamise. Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et uue seaduse kohaselt järgneb esmakordsel vahelejäämisel keelatud või ilma tegevusloa, registreeringu või muu taolise loata majandustegevuse eest karistust väärteo eest, kuna erineval viisil registreerimist kasutatakse väga laialdaselt pea kõikides majandusvaldkondades.

Edaspidi on kuriteona karistatav vaid korduv rikkumine või selline lubamatu majandustegevus, millega on põhjustatud oht paljude isikute elule või tervisele, samuti rikkumine seoses lubamatu tegutsemisega valdkondades, mis seonduvad nt tervishoiuteenuse osutamise, nakkusohtlike materjalide käitlemisega, lennunduse ja raudteeliiklusega, samuti kindlustus ja finantsteenuse osutamisega.

Ka luuakse seadusega uus ja selgem süsteem maksusüütegudes. Raskem karistus on ette nähtud maksukelmuse eest, et võidelda paremini nn arvevabrikutega.

Justiitsministri sõnul on seadusemuudatuste eesmärgiks kindlasti ka riigi ressursside parem kasutamine, mida ebaoluliste rikkumiste kriminaliseerimine asjatult raiskab. "Näiteks võib praeguse seadusandluse järgi määrata kuni kolmeaastase vangistuse isikule, kes hoiab kodus üht padrunit või saata kuni viieks aastaks vangi kodaniku, kes hilineb kasvõi ühe päeva oma nulldeklaratsiooni esitamisega maksuhaldurile," selgitas Lang.

Seaduse eelnõu ettevalmistust juhtinud Justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja sõnul on eelnõu eesmärgiks lisaks majanduskuritegude regulatsiooni kaasajastamisele ka praktikas tekkinud karistusõiguslike probleemide lahendamine.

"Muudatuste vastuvõtmisega oleme uuendanud meie karistusõigust seoses meie liikmelisusega Euroopa Liidus ning ühinemisega mitme terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse konventsiooniga. Muu hulgas on täpsustatud inimkaubanduse väljendusvormiks oleva orjastamise kuriteokoosseisu ja kuritegeliku ühenduse mõistet, samuti on eraldi kuritegudena edaspidi karistatav terrorismi rahastamine, terroriteo ettevalmistamine ja sellele kaasaaitamine," lisas Hirvoja.