Mõjukad Wallenbergid kavaldavad SEBi ja Scaniaga

Rootsi tööstuse ühe pärli Scania ümber käib tants juba pikemat aega. Tegemist on nelikdraamaga, mille tegelased on Saksa autotootjad Volkswagen ja MAN ning Scania ja Investor. Volkswagen, mis mullu oktoobris kasvatas oma osalust MANis, on mõlema firma suurosanik. MAN tahtis siis Volkswagenile kuuluvat Scania aktsiapakki ära osta, kuid Volkswagen keeldus. Siis tegi MAN detsembris Scaniale vaenuliku, 10,3 miljardi eurose ostupakkumise, et luua Euroopa suuruselt kolmas veoautotootja.

Scania on kogu aeg olnud Wallenbergide huvisfääris. Nähes ette vaenulikku ülevõtmist, suurendas Investor osaluse Scanias kolmandikuni, mis võimaldas neil tehingu blokeerida. Kui MAN nägi, et pakkumine kahele põhipartnerile ei meeldi, otsustas ta selle eelmisel nädalal tagasi võtta. Kuid sellele vaatamata läbirääkimised jätkuvad.

Pall on Investori ja Volkswagen käes. Analüütikute sõnul võib tehingust asja saada, kui MAN teeks parema pakkumise, koostöös nähakse jumet.

Eelmisel nädalal tekkisid aga Rootsis ja Saksamaal uued huvitavad spekulatsioonid. Informeeritud allikate teatel tahavad Wallenbergid suurendada panust autotööstusse ning Scania Stockholmi börsilt välja osta. Koos Volkswageniga ostetakse ka MAN Frankfurdi börsilt ära ja liidetakse siis Scaniaga. Teised allikad jälle väidavad, et Volkswageni huviks ei ole MAN osta. Draama jätkub.

Rootsi SEB pank, mis mullu tähistas 150. aastapäeva, on Wallenbergide äriimpeeriumi nurgakivi. Selle asutas André Oskar Wallenberg 1856. aastal. 1916. aastal, kui Rootsi seadused keelasid pangal valdusfirmana tegutseda, lõid Wallenbergid Investori, mis nende sihtasutuste raha praegu kuuenda põlve Wallenbergide käes edukalt haldab ja investeerib.

Viimasel ajal on Investor tasahilju müünud SEB A-aktsiaid ja ostnud saadud raha eest C-aktsiaid. Tuleb välja, et pangal on 663 miljonit A-aktsiat ja ainult 24 miljonit C-aktsiat, kuid C-aktsiatel on suurem hääleõigus. Sellega on Investor kasvatanud oma osaluse taas kolmandikuni, mis võimaldab blokeerida SEB vaenuliku ülevõtmise. Rootsi seaduste kohaselt saaksid seda teha 66% aktsiate omanikud. Investori finantsdirektor Lars Wedenborn ongi kinnitanud, et tegemist on strateegilise ostuga, mis peab kaitsma SEBd sundühinemise eest.

Euroopa panganduses toimuvad suured ühinemised ning mõistagi jälgivad Rootsi pangad arengut hoolega. Mõni aastaga tagasi üritas SEB kokku minna teise suure Rootsi panga Swedbankiga, kuid selle ühinemise peatas ELi konkurentsiamet.

Viimasel ajal on Põhjamaades levinud kuuldused SEB võimalikust ühinemisest Nordea pangaga, millega EL ilmselt nõustuks. Wallenbergid on pikka aega neid kuuldusi eitanud, kuid nüüd on olukord muutunud. Eriti pärast seda, kui Rootsi parempoolne valitsus on teatanud, et on valmis riigile kuuluva Nordea 19,9protsendilise aktsiapaki müüki panema.

Eelmisel nädalal vihjas Investori nõukogu esimees Jacob Wallenberg Davosi maailma majandusfoorumil uudisteagentuurile Bloomberg, et peab Nordeat SEB-le potentsiaalseks partneriks, juhul kui Rootsi riik oma osaluse müüb. Mõlema panga aktsiad on nende vihjete peale selgelt tõusnud.

Pangad teenivad praegu rekordkasumeid. Tulevikus on sellist rentaablust raske hoida. Kiireim tee kasumeid suurendada on ühinemise teel kulusid vähendada, arvab UBSi analüütik Andreas Håkansson.

Asjatundjate sõnul sobivad SEB ja Nordea hästi kokku. Nordea on tugev Norras, Taanis ja Soomes, SEB aga Rootsis, Saksamaal ning Eestis, Lätis ja Leedus. Koos on neil paremad võimalused Ida- ja Kesk-Euroopa kasvaval pangaturul laieneda.

Wallenbergide-sugused äridünastiad on Euroopas väga haruldased.

Vähesed neist on suutnud vastu pidada kuuenda põlveni, nagu on 80aastaselt Peter Wallenbergilt juhtimise üle võtnud Marcus ja Jacob Wallenberg, kes mullu tähistasid oma 50. sünnipäeva. Wallenbergide mõjuvõim on kestnud sama kaua, kui on Rootsis võimul olnud viimane kuningasuguvõsa Bernadotte'id. Wallenbergide tähtsust Rootsi jaoks näitab kas või seegi, et perekonna sihtasutused jagavad aastas Rootsi teadusele, haridusele ja kunstile umbes 1,7 miljardit Eesti krooni aastas.

Investori kontrollitavasse äriimpeeriumi kuulub üle tosina Rootsi tähtsamaid firmasid, nagu Ericsson, ABB, Saab, Scania. 1990. aasta lõpul kontrollisid nad umbes 40% Stockholmi börsil noteeritud firmade väärtusest.

Ühe vea Wallenbergid siiski tegid, kui läksid kaasa hiljutise IT-buumiga ja kaotasid hulga raha näiteks Rootsi IT-firmasse Spray Networks investeerimisega.

Seda, et püütakse läbi lüüa ka uutes majandusharudes, näitab Börje Ekholmi kutsumine mullu Wallenbergide kaalukaima firma Investor tegevdirektoriks. Lühikese ajaga on ta suutnud turge üllatada kaalukate tehingutega, mis näitavad Investori senise strateegia muutumist. Näiteks ostis Investor koos fondiga EQT börsilt välja meditsiinitehnikafirma Gambro ja müüs osaluse WM-Datas.

Investori rahalised võimalused on vägevad. Tal ei ole peaaegu võlgu ja varad küünivad 240 miljardi Eesti kroonini. Wallenbergide sihtasutused kontrollivad 46,6% Investori häältest ja 21,7% kapitalist. Rootsi kahe aktsia süsteemi tõttu on Investor hinnatud tublisti alla oma osaluste väärtust, sest turg arvab, et tuumikperekond kaitseb oma huve teiste aktsionäride arvel. Börje Ekholmi üks ülesandeid on neid kahtlusi hajutada.

Kuid on ka teine spekulatsioon. Kuna Wallenbergide sihtasutused on viimasel ajal oma osalust Investoris kasvatanud, siis päriselt ei välistata, et nad võivad ka Investori üles osta ja börsilt minema viia.

Reedel teatati, et Investor edestas koos investeerimispangaga Morgan Stanley enampakkumisel Blackstone'i ja Clayton Dubilier & Rice'i ning ostis meditsiinitehnikafirma Mölnlycke Healthcare.

Ostuhind on 44,6 miljardit Eesti krooni. Müüjaks oli riskikapitalifirma Apax Partners.

Mölnlycke Healtcare alustas iseseisva firmana 1998. aastal ja selle peakontor on Göteborgis. Apax Partners võttis selle Nordic Capitalilt üle 2005. aastal ja liitis sellega kaks oma firmat Medlock ja Regent. Mölnlycke eelmise aasta käive oli 11,9 miljardit Eesti krooni. Sellel on tootmisüksused Belgias, Tšehhis, Soomes, Malaisias, Tais ja Suurbritannias.

"Firmal on suurepärased eeldused edasiseks rahvusvaheliseks laienemiseks," ütles Investori arendusdirektor Lennart Johansson.

Ei ole saladus, et Wallenbergid tegid head äri ka Teise maailmasõja ajal.

Liitlaste kätte langesid pärast sõda dokumendid, millest ilmnes, et Saksa Boschi kontsern oli teinud salaleppe SEB pangaga. Leppe kohaselt ostis SEB mitu Boschi ettevõtet, sealhulgas USAs, ning kohustus need pärast sõda kokkulepitud hinnaga tagasi müüma.

Selle põhjal käsitati USAs Wallenberge sakslaste käsilastena ning USA rahandusministeerium tahtis nad kanda musta nimekirja, mis oleks tõsisesse ohtu seadnud kogu SEB ja sellega seotud ettevõtete grupi.

Teise tehingu sakslastega tegid Wallenbergid Norras, kus Marcus Wallenberg oli 1941. aastal Norsk Hydro juhatuse esimees. Ettevõte ehitas koos Saksa firmaga IG Farben ja Saksa riigiga Norrasse alumiiniumitehase.

Ehkki Norra eksiilvalitsus protestis tehase vastu, andis SEB sellele 11,2 miljonit krooni laenu. Viiendik tööjõust olid sunnitöölised, kes olid toodud NSV Liidust, Poolast, Norrast. 1943. aastal tabasid tehast liitlaste pommid ja see lõpetas tegevuse.