Keskpank: Eesti majandus on järjest haavatavam

Eesti Pank hakkas tänasest avaldama rahvamajanduse finantskontosid, mis näitavad, kas riik elab oma võimalustele vastavalt või üle võimete piiri, teatas pank.

Kui eraisiku või ettevõtte varadest ja kohustustest on ülevaate saamine suhteliselt lihtne, siis kogu riigi majanduse finantsseisu hinnata on märgatavalt raskem. Neli korda aastas avaldatavad finantskontod annavad ülevaate, kuidas muutub riigi finantsseis majandusolukorra muutudes, millised on elanike säästmisharjumused, millistes sektorites on riskid suuremad jne.

"Rahvusvahelises võrdluses paistab silma, et finantskohustuste suuruse osas on Eesti jõudsalt lähenenud Euroopa keskmistele näitajatele, samas kui finantsvarade maht on hetkel veel kordades väiksem," märkis Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer.

Kui Eesti majapidamiste finantsvarad ulatusid 2005. aasta lõpus 53%ni SKPst võrrelduna eurotsooni 195%ga SKPst, siis finantskohustused on jõudnud juba 41%ni SKPst võrrelduna eurotsooni 61%ga. Kohustuste kiire kasv on jätkunud ka 2006. aastal, kasvatades pidevalt riigi finantsriski.

Murettekitav on viimaste aastate trend, kus eraisikute finantsvarade ja -kohustuste vahe pidevalt väheneb. Kui 2003. aasta lõpus oli majapidamiste netofinantsvara 21%, siis 2006. aasta 30. septembriks oli see kahanenud vaid 6%ni.

Nii majapidamiste kui ettevõtete kohta koostatud finantskontode andmed peegeldavad nende sektorite haavatavuse suurenemist. Kuna valdav enamus laenulepingutest on sõlmitud ujuva intressiga, siis baasintresside tõus peegeldub otseselt ka majapidamiste ja ettevõtete laenuteenindamiskulude kasvus. Finantsvarade olemasolu võimaldab võimalike raskustega toime tulla.

Eesti mure on see, et finantskohustuste suuruse osas oleme jõudsalt lähenenud Euroopa keskmistele näitajatele, finantsvarade maht aga on hetkel veel kordades väiksem.

Rahvamajanduse finantskontodel kajastatakse majanduse kui terviku ja selle sektorite (sh majapidamised, ettevõtted, valitsus, finantseerimisasutused) finantsvarasid ja -kohustusi ning vastavaid tehinguid. Finantskontod on üks osa rahvamajanduse arvepidamise süsteemist.

Finantskontode kokkupanekul kasutatavad olulisemad allikad:

- krediidiasutuste; liisinguettevõtete, fondivalitsejate, kindlustusseltside jt finantseerimisettevõtete aruanded;- maksebilansi ja Eesti rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmed;- väärtpaberistatistika (Eesti Väärtpaberite Keskregistri andmed);- ettevõtete aastastatistika ja suuremate ettevõtete kvartali finantsnäitajate küsitlus (Statistikaameti andmed);- valitsemissektori statistika jne.