Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestimaa tuultel jätkub jõudu enamaks

    Ajal, mil Euroopa on mõistnud taastuvate energiaallikate olulisust, teeb Eesti selles suunas alles tibusamme.
    Üheks perspektiivsemaks taastuvaks energialiigiks nimetab Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon just tuuleenergiat.
    Tuuleenergia aina kasvavat populaarsust ilmestab selle energialiigi üha laiem levik maailmas, eelkõige Euroopas, kus juba paigaldatud tuulikute koguvõimsus on kasvanud viimase viieteistkümne aasta jooksul mitu tuhat korda.
    Eestis alustati tuulest põhivõrku elektri tootmist alles 1997. aastal, mil biosfääri kaitseala Hiiumaa keskus pani tuulisele Tahkuna rannale püsti esimese tuuliku. Viimased aastad on kasvatanud tuulikute arvu Eestis üle kolmekümne.
    Nagu uuringutest selgub, on Eestis tuuleenergia osakaalu suurendamiseks tuult piisavalt. Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadlase Ain Kulli sõnul võib tuuletingimuste poolest lugeda tuulikute jaoks kõlbulikuks piirkondi, kus aasta keskmine tuule kiirus ületab kümne meetri kõrgusel 4,5 kuni 5 m/s. Sellised on peaaegu kõik lagedad rannaalad Eestis. Tartu Ülikooli Geograafia Instituudi uuring selgitas välja, et kõiki piiranguid arvestades (nt looduskaitse- ja Natura 2000 alad, mürakaitse- ja ohutustsoonid asustuse ümber, muinsuskaitse, looduskaunid kohad), oleks tuulikuid võimalik püstitada pea kaheksale protsendile rannaaladest.
    Senine kesine areng tuuleenergia sektoris ei tulene tuule puudumisest, vaid tuulest toodetud elektri omapärast. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium märgib üleeelmise aasta aruandes Euroopa parlamendile, et tuuleenergia kasutamist takistavad halb ühendus ülejäänud elektrivõrguga ja tuulikutest tingitud pingekõikumine, mida on keeruline reguleerida.
    Tuuleelektri kõikumine ei ole lahendamatu probleem. Möödunud kevadel toimunud energeetikakongressil pakkus Eestimaa Looduse Fondi nõukogu liige Rainer Nõlvak ühe võimalusena üle- ja alatootmist kompenseerida välja liitumisega Põhjamaade elektrivõrguga, müües sinna ülejääva tuuleelektri ning saades nõrga tuulega päevadel elektrit vastu, mis hoiaks elektribilanssi tasakaalus.
    Einari Kisel, MKMi energeetikaosakonna juhataja
    Reaalselt räägitakse umbes umbes 250 tuulikust, mis ühtlase toodangu korral suudaks rahuldada üle kolmandiku Eesti elektrivajadusest. Arvestades aga tuuleelektrijaamade ebaühtlast toodangut ja Eesti elektrisüsteemi eripära, oleks tuulikute sobiv osakaal elektrinõudluse rahuldamisel 5-7%, mida on mõtet ka riiklikult toetada.
    Tullio Liblik, OÜ Roheline Ring juht
    Arvestades Eesti soodsaid tingimusi tuuleenergia tootmiseks, võiks tuuleelektri osakaal moodustada siseriiklikust elektritarbimisest 10-15%. Tulevikus võiks osakaal olla vähemalt 30%, mis oleks kooskõlas ka Euroopa Liidu poliitikaga. Sellises mahus tuuleparkide liitumise elektrivõrguga on Eesti Energia tänaseks tehniliselt heaks kiitnud.
    Autor: Agur Paesüld
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.