Pole saladus, et omavalitsuse ja riigi tasand ootab pistist

Rein Langi hoiatuses, et pätid tungivad peale, ei ole midagi iseäralikku. Organiseeritud kuritegevuse huvi on alati saada eelist, et rohkem maksuvaba raha teenida.

Peamiselt sõltub see kolmest asjaolust. Esiteks, suuremahulise illegaalse majanduse organiseerimine. Teiseks, eelispositsioonide saamine mitmesuguste väliselt legaalsete tehingute ja altkäemaksude kaudu. Ja kolmandaks, teatavate vabaduste saavutamine - ebaseaduslikud kokkulepped korrakaitsega.

Et poliitikute, politseinike ja avalike teenistujate seas on kaabakaid, kes on valmis koos kurjategijate või ärimeestega hõlptulu teenima, ei ole ainult Eesti eripära, vaid kogu maailma praktika. Kas keegi suudab kokku lugeda Euroopa Liidu vanade liikmesriikide poliitikuid või USA kongresmene, kes on pidanud korruptsioonisüüdistuste tõttu tagasi astuma?

Üheksakümnendate alguses, pärast kaheaastast jälitustegevust, vallandati või pandi trellide taha üks kolmandik kogu New Orleans'i politsei koosseisust, kes olid seotud narkokaubanduse ja tapmisega. Kõrged FBI ja CIA ametnikud kannavad sooritatud kuritegude eest tänini eluaegset vanglakaristust USA vanglates.

Scotland Yardis tegutseb permanentselt salajane kaasaegseima hi-tech varustusega sisekontrolliüksus, mis jälitab ebaaususes kahtlustatavaid politseinikke. Miks?

Seal, kus on informatsioon ja võim majanduseeliste saamiseks, on tugev ka raha surve, nende hüvede illegaalseks kasutamiseks. Ja mida nõrgem kontroll, seda suurem kiusatus. Kui keegi väidab, et Eestis elavad ausamad inimesed kui mujal, nii avalikus sektoris kui ka poliitikas, on see liialdus. Inimene jääb oma salajastes ihades inimeseks igal pool.

Eestis on avalik saladus, et riigi ja omavalitsuse tasandil oodatakse ja antakse altkäemaksu. Arveldused ei pruugi alati käia rahas, neid tehakse ka tehingutes ja teenustes. Ehituslube antakse uskumatutele ehitusmonstrumitele sobimatusse kohta. Avalikud konkursid kujunevad farsiks, sest konkursi tingimused koostatakse sageli nii, et need sobivad vaid ühele ettevõttele. Näidake mulle ettevõtjat, kes ei suudaks meenutada mingit anomaaliat tehingutes omavalitsuse või riigiga!

Mina ei tunne ühtegi. Pättidel on täna raha palju ja sarnaselt Oliver Kruudaga pole neil seda enam kuhugi panna. Kinnisvara on kindlaim investeering. Ja kurjategijad ning ärimehed trügivad samal turul. Järelikult on justiitsministri mure põhjendatud, kui ta kurdab organiseeritud kuritegevuse pealetungi pärast riigile ja omavalitsusele, sest seal langetatakse otsuseid. See surve on reaalne.

Süütepudelite loopijaid organiseeritud kurjategijateks nimetada on muidugi liialdus, sest praegusel kümnendil sellised meetodid enam kasu ei too. Ülisuurte rahapesuskeemide elluviimisel võib avalikkuse liigne huvi tuua kurjategijatele miljoneid kroone kahju.

Täna ei ole põhjust arvata, et Rein Kilgi ja Hans Luige "põletamisel" oleks mingi seos. Samuti ei ole põhjust arvata, et üheksakümnendate kurjategijate stiil oleks ühiskonda tagasi tulemas, nagu mõni ärimees igas võimalikus seltskonnas kahjuks räägib.

Pigem on vägivalla kasutamine oma eesmärkide saavutamisel täna kurjategijate seas ekstravagantsus. Mõned kurjategijad, kes on välismaalt Eestisse tagasi elama asunud või vangist vabanenud, ei ole aru saanud, et Eestis on elu vahepeal muutunud, ja üritavad vana stiili. Aga see läheb mööda.

Politsei selgitas neile hiljuti 48 tundi Rahumäe arestimajas uut maailmakorda. Samuti on jama mõne ärimehe visalt levitatav jutt politsei võimetusest ja kurjategijate kontrollist politsei üle.

Jama ei ole aga see, et mõnes politsei allüksuses võib mõni politseiametnik kurjategijatega koostööd teha. Ja ilmselt teebki, just selle eest Lang hoiataski. Need tegelased tuleb aga korrakaitse seest üles leida ja vangi panna. Täpselt samuti tuleb korrakaitsel ennast kehtestada munitsipaaltasandil. Ma ennustan, et maa-ameti ja Weroli pretsedendid ei jää viimasteks. Varem või hiljem tuleb "tsemendile" minna ka esimesel tuntud poliitikul, kes võimu kuritarvitab. Seni on puudu jäänud vaid riiklikust huvist keegi pokri panna, kuid huvi kasvab.

Kurjategijatega sarnast väljapressimistaktikat võivad kasutada ka poliitikud ise. Valuuta, milles tuleb aga maksta, võib olla näiteks tuntus. Miks Peeter Rebane parteistus? Sellepärast, et tahab ehitada Tallinna kesklinna kultuurikeskust. Miks Tauno Kangro parteistus? Sellepärast, et tahtis oma elutöö lõpuni viia ja luua Kalevipoja kuju Tallinna lahte. Miks Andres Oper parteistus? Sest tahab oma jalgpallikooli. Inimlik, aga mitte normaalne asjaajamisviis. See ei saa olla Eesti tulevik.

Seega võib surve oma eesmärkide saavutamiseks olla mõlemat pidi ja mõni erakond võib vahel ise käituda kui maffiaorganisatsioon. Käsi peseb kätt. Arvestades aga kurtmiste hulka sundparteistamise ja klannimajanduse arengu üle Eestis, võiks esimene sisemine puhastus toimuda kas Ida-Virumaal või Tallinnas.

Kui meenutada, siis olid nii Weroli kui ka maa-ameti tegevuse aususe ja ametlikkuse suhtes alguses samuti avalikud kahtlused, mida mitmed poliitikud varmalt välja naersid. Kuid hiljem osutusid süüdistused siiski tõeks.

Alusetult tänane Eesti kohtusüsteem kedagi eeluurimise ajal vangis ei hoia. Pigem on küsimus, kui suurt hulka "tuntud ja väärikaid" äritegelasi ja poliitikuid suudab Eesti õigussüsteem täna menetleda ilma massiivse poliitilise sekkumiseta. Täna on valulävi piiri peal.

Autor: Jaanus Rahumägi