Nädala välisnägu: Iraan ärritab USAd, kes koondab sõjalaevu

Ta lisab järjest toetust šiiidi terroristidele Iraagis ning jätkab rahvusvahelise üldsuse kiuste oma tuumaprogrammi. Need aktsioonid on muutnud USA presidendi George W. Bushi ähvardused Iraani suhtes üha sõjakamaks ning Pärsia lahele on hakanud taas koonduma suurim USA laevastik pärast Iraagi sõda.

„Kell tiksub. Sõjaline aktsioon on muutunud varasemast palju tõenäolisemaks. USA keelekasutus on muutunud,” iseloomustas Guardianile olukorda üks ELi esindaja ÜROs.

Nädal tagasi ütles George W. Bush USA raadio usutluses: „Kui Iraan laiendab Iraagis sõjalisi aktsioone, mis ohustavad meie väeüksusi või Iraagi inimesi, siis anname me sellele kindla vastulöögi.” Selles nähti ähvardust, et USA võib laiendada sõjaoperatsioone üle Iraani piiri.

Niisuguse võimaluse lükkas USA kaitseminister Robert Gates USA Senati relvajõudude komitees kõneldes esialgu ümber. Ta kinnitas, et USA sõjalised operatsioonid piirduvad üksnes Iraagiga ega lähe üle piiri. Lisaks on ameeriklastele antud volitused tappa Iraagis tabatavaid Iraani agente.

Iraani iseteadvus kasvab

Iraani mõju kasv Lähis-Idas on saanud võimalikuks tänu USA süvenevatele raskustele Iraagis. Millele Iraan muidugi jõuliselt kaasa aitab, saates sinna terroriste ja relvastust. Aga mitte ainult. Iraani sekkumine ja toetus Palestiina Hamasi terroriorganisatsioonile on viinud Palestiina kodusõja lävele, samuti on Iraani käsi mängus Liibanoni käärimises. Ning Iraan jätkab isepäiselt oma tuumaprogrammi arendamist, mis paljude riikide arvates pole kaugeltki ainult rahumeelne, vaid viib välja tummapommi loomiseni. Ja mida eriti pelgab USA liitlane Iisrael.

USA presidendi püüd nõrgestada Iraagis demokraatia loomisega Iraani presidendi Mahmoud Ahmadinejadi autoritaarset valitsust on jooksnud liiva. Demokraatia asemel on Iraak kodusõja lävel. Surve alla on jäänud hoopis president Bush, kellelt demokraatide kontrollitav Kongress nõuab järjest aktiivsemalt vägede kiiret väljatõmbamist. Kõik saavad aga aru, et Iraagi peaministri Nouri al-Maliki valitsuse nõrkuse tõttu tähendaks USA vägede lahkumine kas kodusõda või Iraani mõju jätkuvat kasvu Iraagis. Mõistagi ei taha president Bush jääda kaotajaks ja kuna ta diplomaatilist lahendust eriti agaralt ei otsi, siis võib ta Iraanile löögi andmise ettekäändeks tuua näiteks selle tuumaprogrammi ohtlikkuse.

Euroopa ja Iisrael mures

USA taotleb ELi riikidelt toetust suuremateks majandussanktsioonideks Iraani vastu, aga seni on eurooplased üsna leiged. Hiljuti käis Euroopas USA aseminister Stuart Levey, kes püüdis veenda, et ELi riigid ja eriti pangad lõpetaksid laenude andmise Iraanile. Eurooplased väitsid, et see läheks vastuollu ÜRO detsembris vastuvõetud resolutsiooniga, mis nägi ette leebemaid sanktsioone. Mitmed riigid, nagu Itaalia ja Saksamaa, jätkavad Iraanile üle 60 miljardi krooniste aastalaenude andmist. Tõsi, ELil on lähiajal kavas vastu võtta otsus, mis piirab Iraanile moodsa tehnoloogia ja materjalide eksporti.

Iraani võimaliku tuumapommi hankimise pärast on enim mures Iisrael, kes teatavasti 25 aastat tagasi purustas raketilöögiga Iraagi tuumareaktori. Iisraeli peaminister Ehud Olmert on hoiatanud Iraani tuumaprogrammi arendamise pärast. Hiljuti ETVs näidatud dokumentaalfilmis ei jätnud Iisraeli ametiisikud igatahes kahtlust, et Iraani tuumaobjektidele antakse löök, juhul kui pommi valmimises ollakse kindel. Briti Sunday Times kirjutas hiljuti, et kui USA abinõud ei suuda Iraani tuumarikastusprogrammi peatada, siis ei kõhkle Iisrael ise Iraani tuumaobjektidele Natanzis, Arakis ja Isfahanis lööki andmast.

Seni aga, kuni kestab USA ja Iraani vaheline sõnasõda ning kulisside taga otsitakse ELi suurriikide Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa vahendusel Iraani konfliktile lahendust, on USA alustanud jõudemonstratsiooni ja koondab laevu Punaselt merelt Pärsia lahele. Lähiajal saabub sinna juurde seitse sõjalaeva, neist kaks lennukikandjad. Nõnda palju oli USA laevu seal viimati Iraagi sõja paiku.

Seega, kui ÜRO Iraani ohjeldamiseks diplomaatilisi ja majanduslikke vahendeid ei leia, pole sõjaline lahendus sugugi välistatud. Kell tiksub.