Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Õnn ei ole rahas
Aga kui oma maja ehitada tahad, siis peab seda viimast ikka üksjagu olema. Ja mitu korda rohkemgi kui mõned aastad tagasi, sest materjalide ja töötegijate hinnad on kõvasti kasvanud. Maa maksumusest rääkimata.
Nii ei ole ilmselt ehitusele kavandatud eelarvega muud teha, kui seda lisaeelarvetega turgutada. Ja kust lisaeelarvetele katet saada, kui omavahendeid lõpuks nappima kipub? Eks loomulikult pangast.
Küll pangad juba mingi nipi leiavad või uue toote turule toovad, et ka neilt raha kätte saada, kes seni laenu libedale teele pole veel läinud.
Samas on muidugi hea, et seda rahakest sulle kohe peo peale ei laota, vaid kui mingi osake majast valmib, paotuvad ka panga rahakotirauad.
Laenu saamine on vaid üks katsumus majaehituse käänulisel teel. Kui hakata vaatama kogu asjaajamiste joru alates sobiliku krundi leidmisest sissekolimiseni, siis tuleb tunnistada, et peab au andma neile, kes omal vabal tahtel selle kadalipu läbi käivad.
Ehk nagu soovitab üks selle Oma Maja autoreid: tutvuda, uurida, küsida ja veel korra küsida, kui midagi selgusetuks jääb. Küsida arendajalt, krundiomanikult, kohalikust omavalitsusest jne. Sest hiljem on tõesti nii, et krundiost ja liitumised võivad olla kokku kulukamad kui majaehitus.
Majaehituseks tuleks aga kindlasti koostada eelarve. Sest kui see kehv või puudub üldse, võib rahakott juba enne tühjaks saada, kui maja katuse all, siseviimistlusest rääkimata. Neid viimistlemata majakarpe, mis ilmselt rahapuudusel pooleli jäänud, ikka jagub.
Nüüd sai selle aasta esimese Oma Maja sissejuhatus ehk pisut pessimistlik, aga loodetavasti lähevad need mõtted pisut helgemaks. Eriti kui sisu pool läbi lugeda. Mõne tarkusetera eespool esitatud küsimuste lahendamiseks peaks siit kindlasti leidma.