Disain saab osaks juhtimisest

Tavapärases planeerimises välistatakse kõik nõrgad lülid ja ei võeta vastu otsust, mis oleks kuidagi majanduslikult kahjulik. Disainides aga võidakse vastu võtta otsuseid, mis esimesel hetkel otseselt tulusad ei tundu, kuid osutuvad lõpuks ravimiks, mida on väga kaua otsitud.

Arvud võivad näidata, et ettevõtte müügitulemused on halvad. See võib näiteks tähendada seda, et piisav on müügi tõhustamine. Müügiprobleem võib olla tingitud ka sellest, et inimestel on müüa ebamugav. Miks? Äkki ei peitu probleem üleüldse müügiprotsessis? Võib-olla on viga tootes? Võib-olla ei püsi toode konkurentsis, sest inimestel on raske seda tarbida? Ja kui probleem pole ka hinnas?

Võib selguda, et iseenesest polegi toode väga halb, kuid mingi elementaarne detail on nihu läinud. Disainer keskendub toote või teenuse kasutajasõbralikkusele, oskab intuitiivselt hinnata konteksti. Lahenduse otsimisel minnakse tundmatutele teedele, töötatakse samal ajal erinevate mudelitega, prototüübitakse, tegeldakse simulatsioonide ja kõige muuga.

Disainer võib öelda, et olge hea, pange uksele link külge, siis on inimestel kergem uksest siseneda. Või et kinkige inimestele kummikud, et nad saaksid ka vihmaga väljas käia. Lahendused võivad mõnikord päris lihtsana ja üllatavana näida.

Lahendus leitakse teiste meetoditega, ning alati ei piisa numbritest - kuigi ka arvud on üliolulised ja neil hoitakse jooksvalt kogu aeg silma peal.

Autor: Kristjan Jagomägi