Eesti-Vene majandussuhted edenevad sammhaaval

Ametnikud on jätkanud tööd majanduslepingute tekstide lihvimisel ning eile kaubandus-tööstuskojas toimunud Venemaa-teemalisel seminaril avaldas Eesti suursaadik Moskvas Marina Kaljurand lootust, et Riigiduuma ratifitseerib veel selle aasta sees Eesti ja Venemaa topeltmaksustamise vältimise lepingu.

Hea uudis on suursaadiku sõnul juriidiliste takistuste kadumine Tartu-Pihkva laevaliini avamiselt.

Samas oli suursaadik sunnitud möönma, et majandussuhteid ei saa eraldada kahe riigi suhete üldisest kontekstist. Pärast seda, kui Riigikogu menetles Venemaad ärritanud eelnõusid, jäi ära näiteks jaanuari lõppu kavandatud Eesti-Vene transpordikomisjoni kokkusaamine. "Kas saame sammukestega edasi minna, ei tea. Ei tahaks väga pessimistlik olla," ütles Kaljurand.

Eelmise aasta 11 kuu statistika põhjal oli Venemaa 11 protsendiga Soome järel Eesti suuruselt teine kaubanduspartner, kaubavahetuse maht kasvas 2005. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Elavnes turism - tänu viisasüsteemi lihtsustumisele kasvas Eestit külastanud Vene turistide arv ligi 20%.

Eesti Vabariigi peakonsul Peterburis Lauri Bambus näeb Eesti ettevõtjatele Loode-Venemaal häid ärivõimalusi näiteks metsatööstuses ja turismis. Karjalas pole turismipotentsiaali arvestades piisavalt majutusasutusi, piirkonna ehitusbuum aga kütab nõudlust ehitusmaterjalide järele. Novgorodil oleks pakkuda vaba tööjõudu. Linnad meelitavad kinnisvaraarendajaid - ostujõu kasv ja pankade laenutingimuste paranemine on viinud 2006. aasta algusest elamuturul hinnad noolena üles.

Venemaalt puidu importijatel läheb aga raskeks - eksporditollide tõustes pole see enam mõttekas.