Kui eelmisel aastal vabanes ennetähtaegselt
vanglast 581 kinnipeetavat, siis sellel aastal peab kohus otsustama umbes 2000
kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üle, mis võib vabanejate arvu märgatavalt
tõsta.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõuniku Rait Kuuse sõnul ei tähenda see, et kõik 2000 vangi ka varem vabadusse pääsevad, kirjutab SL Õhtuleht.
Alates sellest aastast koostavad kriminaalhooldusametnikud kõikide ennetähtaegselt vabaneda soovivate vangide kohta üheksast kategooriast koosneva riskifaktorite analüüsi, mis aitab kohtul otsustada, kas vang vabastada või mitte.
Teise astme kuriteo eest karistatud ehk näiteks teisele inimesele raskeid kehavigastusi tekitanud vang peab ära kandma poole karistusajast ning näiteks tapmise või vägistamise eest vangi mõistetu kaks kolmandikku vangistusest, siis avaneb neil võimalus vabadusse pääseda.
Artikkel jätkub pärast reklaami