Krahh ei hüüa tulles

Juba mõnda aega on levinud krahhijutud - olgu siis teemaks börs või kinnisvara. Krahhidega on selline lugu, et tavaliselt juhtuvad need ootamatult - mitte ootuspäraselt.

Krahhidele eelnevad buumid ja mullid - inimeste ootused kasvavad ühes sissetulekute kasvu ja laenuraha kättesaadavusega ning arvatakse, et kasv on jätkusuutlik. Kui näiteks alguses osteti aktsiat, kuna see oli odav, siis aktsia tõustes võib juba ununeda esialgne põhjus, miks aktsia sai soetatud. Inimese rahulolu kasvab õnnestunud rahapaigutamise otsusega ning ta hakkab leidma kõikvõimalikke põhjuseid, miks aktsia hind peaks edasi tõusma. Olgu selleks siis kiire majanduskasvu jätkumine, ootus laenukraanide lõputust ja lõpmatust avatusest, ettevõtte kiirest kasumikasvust.

Varsti ununevad ka need otsitud põhjused - vahet pole, miks aktsia hind tõuseb, peaasi, et tõuseb. Alateadlikult võib levida arvamus, et küll keegi ostab kallimalt ära. Tavaliselt osaleb börsi tippfaasis aktiivselt väliskapital. Maad võtab äge spekuleerimine, mille sagedane kaasosaline on laenuraha viimine börsile. Selles faasis ostetakse juba aktsiad ootuses, et need kiiresti tõusevad. Enam ei pöörata vähimatki tähelepanu väärtusele - kas aktsia hind peegeldab kas või mingilgi moel väärtust, olgu selleks siis aktsia hinna ja kasumi, hinna ja raamatupidamisväärtuse või hinna ja käibe suhe. Kostab üksikuid hoiatavaid hääli, et hinnad on liiga kõrged, võrreldes väärtusega või isegi ettevõtete kasumikasvuga. Ka võidakse karta liigset laenuraha majanduses või börsil, kuid neid ei kuulata.

Vaadates tagantjärele näiteks 1929. aasta suurt börsikrahhi USAs, on ära toodud erialases kirjanduses justkui nimekiri tarkadest investoritest, kes müüsid kuid enne krahhi aktsiad maha. Need targad investorid olid sageli ettevõte tippjuhid, suuromanikud ja pangajuhid ning suured spekulandid, kes valdasid rohkem infot majanduses ja börsil toimuva kohta ning tunnetasid muutusi. Mulle tundub, et need on tagantjärele, pärast krahhi leitud seosed, mis polnud krahhi eelõhtul investorimasside seas laialt levinud teadmine, küll aga võis märgata tunnuseid.

Mis viib krahhini? Miks peaks just nüüd mulli lõhkemine silmapiiril terendama - majanduses on kõik korras, ettevõtted on tugevad jne. Lühidalt öeldes on vastuseks ootuste korrigeerimine allapoole. Neid põhjusi, mis võiksid viia mulli lõhkemiseni, võiks leida hulgaliselt, nagu ka vastuargumente. Kui tunnused hakkavad kuhjuma, võib olla juba kiire. Konkreetse päästiku leidmise asemel tuleks mõelda, kuidas olla valmis halvimaks.