Kulla hind sõltub keskpangast

Keskpankadel on kulla hinna mõjutamisel otsustav roll. Keskpankade ning IMFi ja rahvusvahelise arvelduspanga käes on kokku 18% kogu maapeal olevast kullast. Sellest suurema osa moodustavad Euroopa Keskpanga (39%) ja USA Föderaalreservi (26%) kullareservid.

Esmaspäevases Äripäevas ilmunud arvamusloos tsiteeris Tavidi omanik Alar Tamming USA keskpanga juhi Alan Greenspani 1999. aasta mais peetud kõnet, kus väidetakse, et kuld etendab maailmas viimase maksevahendi rolli. Tamming jättis aga märkimata, mis sel ajal väärismetalli turul toimus.

Nimelt oli kulla hind 1990ndate lõpus hakanud keskpankade müügi tõttu kiiresti langema. Selle tulemusena oli 1999. aasta mais väärismetalli hind langenud 20 aasta madalaimale tasemele. Kulla hind oleks langenud edasi, kui keskpangad poleks sekkunud. 1999. aasta septembril võeti vastu nn Washingtoni lepe, mis koordineeris keskpankade kullareservi müüki.

Kokkuleppe kestuseks oli viis aastat ning seejärel pikendati seda veel viieks aastaks ehk 26. septembrini 2009.

Kokkuleppe järgi kohustusid suuremad keskpangad viie aastase perioodil kullareserve müüma kokku mitte üle 2500 tonni. Pärast kokkuleppe sõlmimist hakkas kulla hind tõusma. Alates sügisest on kullaunts hind liikunud hinnavahemikus 550-650 dollarit.

Kulla hinna kujundamine on keskpankade võimuses ja nende huvi on see hoida mingisugusel mõistlikul tasemel.