"Euro baasintressi tõus mõjutab Euribori tõusmise kaudu otseselt kõiki ujuva intressiga laenusid, mis moodustavad lõviosa Eestis välja antud eluasemelaenudest," sõnas Ühispanga majandusanalüütik Hardo Pajula.
Sampo Panga säästu- ja investeerimisteenuste osakonna juhataja Rasmus Pikkani ütles, et kuigi turg usub Euroopa intressimäärade stabiliseerumist juba varasuvel 4,1% juures, on oht, et Euroopa Keskpanga dikteeritavad lühiajalised intressimäärad tõusevad ka 2007. aasta teises pooles ning aastat 2008 võime tervitada koguni 4,5% suuruse Euriboriga. Praegu on kuue kuu Euribor Eesti pankades napilt alla 4%.
Kõige tagasihoidlikumaks jäi oma prognoosis Hansapank. "Laenuintresside aluseks olev Euribor peaks püsima järgmisel kolmel aastal 4% juures, mis on ligilähedane praeguse tasemega," sõnas Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna arendusjuht Kersti Arro.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pangad väidavad, et Euribori tõstmine nende tulusid ei suurenda. "Baasintressimäära tõus toob kaasa laenuklientidele suurema intressikulu, ent samal ajal ka hoiustajatele kõrgema intressitootluse," rääkis Nordea Eesti Panga jaepanganduse juht Toivo Annus, kelle sõnul on panga eesmärk hoida hoiuste ja laenude bilanss tasakaalus.
Pankade esindajad toonitasid justkui ühest suust, et kuna Euribor on näitamas kindlat tõusutrendi, tuleks laenajatel eelistada fikseeritud intressi.
"Kindlasti peaks laenuvõtjad juba praegu kriitiliselt üle vaatama oma sissetulekud ja väljaminekud ning hindama, mis saaks nende pere eelarvest siis, kui igakuise laenumakse suurus praegusega võrreldes näiteks kolmandiku võrra kasvab," lausus Eesti Panga finantsvahenduse osakonna juhataja Sven Meimer.
Laenumarginaalide muutumist pangad praegu siiski ette ei näe. "Marginaalide kasvu on oodata vaid vähesel määral ja seda tulenevalt tugevast konkurentsist," märkis Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktor Riho Unt. Kodulaenu puhul Euriborile lisanduv marginaal on Eesti pankades praegu alates 0,6%.