Vene sõjatöösturid võtsid üle Ahtme vagunitehase

Malõhh leidis nimelt ühise keele tehase teise siinse suurema aktsionäri Vladimir Vinogradovi ja mitme väiksema aktsionäriga. Tehase senine aktsionär AVR Transservice, mille kaudu olidki aktsiaosalused vormistatud, lükati kõrvale ning tema osalus ASis UVZ&AVR müüdi juhatuse otsusega riiulilt ostetud firmale Floberg Trans, kus praegu on formaalse ainuomaniku rollis Vinogradovi käsualune Sergei Jelissejev. AVR Transservice muutus selle tagajärjel sisuliselt varatuks, sest ka kinnistu, kus tehas asub, müüdi tehasele endale. AVR Transservice'i juhatus põhjendas Dežinovile neid samme vajadusega parandada ettevõtte majandusseisu. Pealegi olevat nõukogu need sammud heaks kiitnud. Dežinov ja koos temaga üle parda visatud väikeaktsionär Dmitri Piskunov kuulsid sellest alles tagantjärele.

Piskunovi sõnul on nad info saamiseks vähemalt kuuel korral üritanud kokku kutsuda aktsionäride üldkoosolekut, kuid vastaspool on need nurjanud. Nüüd on mehed otsustanud kohtusse pöörduda.

Dežinov otsustas raudteetsisternide ja -vagunite kokkupanekule keskenduda 2003. aastal, kui tema osaluses tegutsenud kütusefirmat Onako Eesti oli tabanud mitu altminekut. Uue äripartnerina langes liisk Venemaal tegutseva Uralvagonzavodi kasuks. Ahtme kinnistu, kuhu vagunitehas rajati, kuulus aga AVR Transservice'ile. Koostöölepe sõlmitud, asus Dežinov tehast rajama.

Et Uralvagonzavodis suuremat huvi äratada, pakkus Dežinov Venemaa riiklikule suurkontsernile loodavas tehases 51protsendilist osalust. AVR Transservice, mille alla olid koondunud Dežinov ja tema senised äripartnerid, jättis endale 49 protsenti UVZ&AVRi aktsiatest. Kuid sellestki jäi Uralvagonzavodi peadirektorile Nikolai Malõhhile väheks ning 32 protsenti AVR Transservice'i aktsiatest rändas peadirektori poja Nikolai Malõhh juuniori taskusse.

Nagu nüüd on selgunud, Malõhhid sellega ei piirdunud. Kui vagunitehase 2004. aasta käive ulatus üle 510 miljoni krooni, siis juba 2005. aasta andis esimese tõsise vastulöögi, mille tagajärjel käive kahanes 207 miljoni kroonini. Ka 2006. aasta ei toonud kaasa muudatusi paremuse suunas. Uralvagonzavod, kust tulid vagunitoorikud, on oma kraanid sisuliselt kinni keeranud.

"Ainult selle tüli pärast see kõik küll nii ei ole," vastas ASi UVZ&AVRi juhatuse esimees Andrei Meidra küsimuse peale, kas Ahtme tehase probleemid tulenevad Malõhhide ja Dežinovi vaenust.

Juba mitu kuud liiguvad Ida-Virumaal jutud, et Ahtme vagunitehas, mis annab tööd enam kui 100 inimesele, ägab omanike tülist tekkinud raskustes. Äripäeva ajakirjanikud käisid tehases külas.

On kolmapäev, 31. jaanuar. Ahtme vagunitehase vahetus ümbruses on lumi kenasti koristatud. Hiiglasliku hoone ette on pargitud kümmekond autot, neist pooled maasturid. Kellahelina peale avab ukse turvamees. Vastuseks meie palvele tehase esindajaga rääkida palutakse oodata. Peatselt seisab uksevahes juba kaks turvameest: "Gvozdev (tehase direktor Vadim Gvozdev - toim.) sõitis just minema. Kellelgi teisel pole õigust ajakirjanikega vestelda, ka vahetuseülemal mitte," selgitab mustas mundris turvamees.