Hanne Paljak: Hea raha retsepti leiutaja

Kohtumisele Olümpia hotelli vestibüülis saabub Hanne Paljak naeratava ja õnnelikuna, tuues kaasa pahvaku külma õhku ning nakatavat rõõmsameelsust. Tunnen, et selle intervjuu juures hakkab veel nalja saama.

Paljak, keda sõbrad-tuttavad iseloomustavad kui tööhullu, jõudis palju juba kooliajal. Kuulas punki, ajas komsomolijuhid oma vabameelsusega närvi ning vahetas pidevalt koole. Ühegi kõrgkooli diplomini suure lugemusega Paljak ei jõudnudki, kuid see pole takistanud tal tegemast asju, mis tõenäoliselt enamikule vaid unistuseks jäävad.

"Algkoolis oli mul ikka jube igav, kuna ma olin lugenud läbi enamiku põhikooliraamatuid ning asunud juba karmima lugemise juurde," ütleb Paljak, kes pidi keskkooli lõpuklassis vahetama kooli, kuna purjutavad noored tema korraldatud punkkontserdil kommunistlikele õpetajatele vahele jäid. Keskkooli lõpetas Paljak hoopis Tallinna 56. keskkoolis, kus tema klassivennaks oli nüüdne reklaamiguru Marek Reinaas.

Pärast keskkooli lõppu kihutas Paljak Rootsi, kus vastuvõtukomiteeks perekond, kes andis tüdrukule ulualuse ja 500 Rootsi krooni ning ütles, et rohkem ei anta. Kogu aasta jooksul mitte. Kunstiandega Paljak ostis siis poest traati, savi ning värve, valmistas neist ehteid ning müütas neid Stockholmi tänavatel. "Tööd ma ei pelga ning kui ma midagi teen, olgu see siis peldiku küürimine või reklaamindus, alati annan endast maksimumi," ütleb Paljak rahuloluga.

Reklaamindus oligi see, millesse Hanne Paljak pärast aastast klaasikunsti õpingut ERKIs siirdus. Täpsemalt nüüdse Roheliste juhi Marek Strandbergi kunagisse reklaamibüroosse ILM. Kõigepealt sekretärina ning edasi juba projektijuhina. Tol perioodil juhtus olema aegu, kus Paljak andis tööle nii palju pihta, et teenis ettevõtte tegevjuhtidestki tunduvalt rohkem.

Kogemused kogutud, lahkus Paljak ILMa meeskonnast ning asutas oma reklaamiagentuuri AD Industri, mida siiani juhib. Reklaaminduses peab Paljak oma suurimaks saavutuseks Citymarketi reklaamikampaaniate loomist.

"Kui ma midagi endale pähe võtan, siis ma tegelen sellega, kuni asi valmis saab. Ma teen endale asja juurteni selgeks ning siis tegutsen," lausub Paljak ning räägib loo, kuidas keskkoolis matemaatikat õppis. Võttis raamatu ning luges kaanest kaaneni läbi - meeles on raamatu sisu tänini.

Lugemisel võtab endine reklaamitegelane siiani raamatud, ka retseptiraamatud, kaanest kaaneni läbi. Põhimõttelise diagonaallugejana hammustab ta poole tuhande leheküljelisi teoseid päevaga ning olgugi et meelde ei jää ei autor ega pealkiri, suudab Paljak ka kümme aastat tagasi loetud raamatu sisukokkuvõtte üles öelda.

"Mul on pildiline mälu. Mulle jäävad meelde värvid, detailid. Sama on toitudega, värvil on maitse ja maitsel võib ka värv olla," ütleb ta ise.

Toit on aga põhikohal ka Paljaku elus ja kodus Pääsküla mändide all. Nii abikaasa Mart kui ka lapsed - kümnene Hellery ja nelja-aastased kaksikud poisid Marco ja Robin - kokkavad koos emaga igal võimalusel.

"Poiste kõrvalt tööd teha oli esimesel aastal väga raske, kuid sellest, et neid on topelt, on ka topelt rõõm," on Paljak öelnud kunagises usutluses ajakirjale Dilemma.

Et laste ja mehe juurest röövitud aega tasa teha, lubab Oma Maitse töökaaslase Tiina Kruusi väljendit kasutades orgunnimutt Paljak, et pool aastat ei tee ta midagi, lihtsalt elab ja mõtleb.

"Mul ei ole kunagi puhkust olnud. Ma pole niimoodi puhanud, nagu nüüd plaanin. Samas ega mul on mõtteid veel küll, mis idanevad, ning eks ma tellin jälle uued raamatud ja hakkan valmistama uuteks tegemisteks," lisab Hanne.

Ligi kolm aastat tagasi keerles Hanne Paljaku mõtetest pungil peas üks, mis ei lasknud kuidagi istuda ega astuda. Temas oli tõstmas pead soov täita oma kunagine unistus ning kinkida vabariigile veel üks mõnus ajakiri - toiduajakiri.

Paljaku enda sõnul ei olnud toetus sellele mõttele just kuigi suur, eriti kui vaadata turusituatsiooni, kuid nagu iseloomustavad teda tema sõbrannad, lükkab Hanne kivi ikka mäkke edasi ning 2004. aasta mais sai välja öeldud lause, et toiduajakiri on vaja ära teha.

Võttis aega enam kui pool aastat, et oma ideid koondada, kuid sama aasta detsembris andis Paljak lubaduse tegeleda ajakirjaga aasta ning siis lasta teistel juhtohjad üle võtta.

Vaid kuu hiljem otsis Paljak oma autos vedeleva BBC väljaande Good Food toimetuse leheküljelt üles paar telefoninumbrit ja helistas. Peale kümnendat kõnet jõudis Paljak soovitud inimeseni ning tänini kestev koostöö Good Foodiga oligi alguse saanud. Muuseas, BBC toiduajakiri on praeguse Oma Maitse üks põhilisi alusdokumente, sealt võetakse šnitti ja ideid. Mõni aeg pärast õnnelikku telefonikõnet algas uue toiduajakirja turule toomisel sisuline töö. Märtsiks oli koos esialgne meeskond, kellel motivatsioonist puudu ei jäänud. Telekokk Sven Azojan ning gurmaankirjanikud Tõnu Õnnepalu ja Karl-Martin Sinijärv on vaid osa inimestest, kes sellele ajakirjale oma näo on andnud.

Enne veel kui sama aasta suvel esimene number Oma Maitset ilmuda sai, joonis Paljak raamatu "Eduka ajakirja või ajalehe loomine ja juhtimine" triibuliseks, sest nii palju oli raamatust veel ajakirja loomise teooriat õppida.

Augusti viimastel päevadel nägigi ilmavalgust toiduajakiri Oma Maitse, millest sai kokkamishuviliste hulgas tõeline hitt.

"Saime septembri jooksul üle 250 lugejakirja," ütleb Paljak. Juba detsembriks oli vastsel ajakirjal ligi 5000 tellijat.

Lühikese ajaga saavutas nišiajakiri Oma Maitse võimsa tiraaži ehk 15 000 eksemplari. Kümme numbrit aastas üllitava Oma Maitse eelmise aasta numbrilist poolt iseloomustab 100 000kroonine kasum enam kui nelja miljoni kroonise käibe juures.

Eelmise aasta jaanuaris andis Paljak Oma Maitses juhtohjad üle Tiina Kruusile. Juba siis tuli pakkumisi ajakirja ülesostuks. Nii võistlesidki toiduajakirja omandiõiguse pärast kolm firmat, kellele Paljak mitu korda "ei" ütles.

"Mul oli tunne, nagu minu eest tahetakse pooleliolevat torti ära virutada," sõnab Paljak nüüd. Eelmise aasta lõpus andis ta lõpuks siiski alla ja nüüd on Oma Maitse omanikuks saanud AS Ajakirjade Kirjastus.

Enam polevat tal müüdust kahju ka.

"Ma põdesin selle lahkumineku ja leinaperioodi juba läbi. Nüüd lasen tal minna ja oma elu elada. See on nagu last kooli või ülikooli saata," ütleb Paljak. Mis hinnaga ajakiri uue omaniku leidis, avalikustamisele aga ei kuulu.

Energia hulk ja mõtete kogum, mis Hannel pidevalt sees keerleb, on mulle alati tundunud kõrgema pilotaažina. Kui ta midagi pähe võtab, siis see, kuidas ta selleks ennast üles töötab, seda teemat müüb ja ehitab, on tähelepanuväärne. Kui ta oma ideedest rääkima hakkab, siis nii veenvalt, et kõik teda ümbritsevad hakkavad ka sellesse uskuma. Ääretult ettevõtlik ja pragmaatiline naine, kindlalt kahe jalaga maal seisev naine. Mingit ulmet tema elus ei ole.

Seltskonnainimesena on Hanne samuti asendamatu partner. Kui tehakse tööd, siis tehakse tööd ja kui on pidu, siis on pidu. Teda jagub igale poole. Pereinimese ja emana on ta hästi tubli.

Hanne on iseteadlik, avatud ja selge sõnaga inimene. Tal on kindlad huvid ning nendes huvides on ta sügavuti sees.

Hanne on selline inimene, kellega sa ei tunne ennast kuidagi ebamugavalt. Sa võid välja öelda oma arvamuse ja olla kindel, et tema teeb sama. Tal on oma arvamus ning seda ta välja ütlemata ei jäta.

Kõrvuti selle ettevõtliku meespoolega on tal ka naiselik pool, kes hindab head rõivast ja ehteid. Lisaks on ta täielik gurmaan ning tohutult hea kokk.

Hanne on inimene, kellel ei ole kunagi üksi igav.

Hanne on tõeline bisnisemutt. Heas mõttes slaavi vurhvi hirmus orgunnimutt.

Tal on väga hea vaist ning ka piisavalt igasuguseid ressursse oma vaistude ja plaanide teokstegemiseks. Ta on tegija.

Pidevalt aktsioonis olev inimene. Tihtipeale läheb tal jutt küll ühest kõrvast sisse ning teisest välja, kuid kui silmas pidada, et tal tuleb juhtida Eesti keskmisest suuremat peret, sõpru ja tuttavaid ning ka oma ärisid, siis on see loomulik.

Hanne on hästi energiline ja sellest tulenevalt kipub ka asju unustama.

Mind ei tee kadedaks Oma Maitse müük. Pigem teeb rõõmsaks, et turule ei tulnud uut, kolmandat tegijat. Konkurendid oleme pigem reklaamiturul kui sisus ja vormis.

Hannega seostub mul kohe midagi positiivset. Tal on olnud alati oma arvamus ning ta joonistab hästi. Suurimad sõbrad olime algklassides, kus me käisime koos kooli ja sünnipäevadele.

Hannega meenub mulle veel see, et tema kodu oli väga meeldiv koht ja et seal oli laual sini-must-valge lipp. Pisike küll, aga siiski.