Mägironija sattus Elbrusel surmasuhu

Paar päeva varem oli Karu alistanud Venemaa kõrgeima tipu, 5642 meetri kõrguse Elbruse ning et aega oli ja ilm ilus, otsustas ta ka Tšegeti ära võtta, kirjutas Postimees.

Karu oli jõudmas liustikule, et sedamööda tipuni edasi rühkida, kui kuulis selja tagant häält, mida mägedes nii lähedalt üldse kuulda ei taha. Kivid tulid.

Mägimatkaja sai kohe tugeva löögi pähe ja hetk hiljem kiskus varing ta allapoole liustikuni. Varing lõppes ja mees jõudis varju ühe liustikuprao algusesse. Vasaku külje ribisse saadud tugev löök ei lasknud korralikult hingata ja liikumine oli vaevaline. Ja siis hiilis ligi külm, mis on Kaukasusel ning ka mujal maailmas alpinistidele saatuslikuks saanud.

Kuigi turvaline Baksani org, kus asusid ka päästjad, paistis kätte, ei suutnud Karu seal 3500 meetri kõrgusel liikuda ei edasi ega tagasi. Abi polnud ka Venemaa ja rahvusvahelistele hädanumbritele helistamisest. Viimaks sai ta mobiiltelefonilt Eestisse helistades kätte üha tuttava, kelle kaudu hakkas hargnema päästeoperatsioon.

Tuttav helistas Eesti saatkonda Moskvas. Sealt omakorda võeti ühendust Kabardi-Balkaaria eestlaste seltsi esimehe Maret Romaniga, kes helistas kohalikku kultuuriministeeriumi, kelle valdkonda turistide päästmine muu hulgas kuulub.

Karu sõnul oleks tema käsi ilmselt väga halvasti käinud, kui abi poleks nii kiiresti kohale jõudnud. On tõsiasi, et igal aastal hukkub eestlaste seas üha populaarsemaks mägimatkamise kohaks muutunud Kaukasuses varingute, külmumise, laviinide ja liustikuprakku kukkumiste tõttu kuni poolsada inimest.