• OMX Baltic−0,58%303,52
  • OMX Riga−0,26%890,25
  • OMX Tallinn−0,33%2 070,86
  • OMX Vilnius−0,41%1 194,16
  • S&P 500−1,06%5 981,03
  • DOW 30−1,87%42 166,04
  • Nasdaq −1,15%19 436,52
  • FTSE 100−0,39%8 850,63
  • Nikkei 225−0,89%37 834,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • OMX Baltic−0,58%303,52
  • OMX Riga−0,26%890,25
  • OMX Tallinn−0,33%2 070,86
  • OMX Vilnius−0,41%1 194,16
  • S&P 500−1,06%5 981,03
  • DOW 30−1,87%42 166,04
  • Nasdaq −1,15%19 436,52
  • FTSE 100−0,39%8 850,63
  • Nikkei 225−0,89%37 834,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,16
  • 10.02.07, 13:26
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nädala välisnägu: Venemaa täristab relvi

Venemaa ei kavatse käed rüpes pealt vaadata, kuidas USA Poola ja Tšehhiga Euroopas oma baaside rajamiseks kõnelusi peab.
USA põhjendused, et kaitsesüsteem on kavandatud võimaliku rünnaku tõrjumiseks Iraanist või Põhja-Koreast on kooli-geograafiale viidates välja naernud nii Venemaa president Vladimir Putin kui kaitseminister Sergei Ivanov. Viimane tutvustas lõppeval nädal riigiduumas ambitsioonikat relvastumiskava, mis Venemaa kaitsekulud mitmekordistab.
Tänu jõudsale majanduskasvule ja naftamüügist saadud tuludele saab Venemaa pärast üheksakümnendate aastate mõõna jälle lubada oma relvajõudude tugevdamist. Riigi kaitse-eelarve kasvab Ivanovi sõnul 2001. aastaga võrreldes tänavu neljakordseks, 821 miljardile rublale (toona 214 miljardit rubla). Kogu perioodiks 2007-2015 kavandatud relvastuse kaasajastamise programm läheb aga maksma 5 triljonit rubla (189 miljardit dollarit).
Selle raha eest plaanib Venemaa tänavu osta 17 ballistilist raketti, mis on väga järsk juurdekasv kui arvestada, et viimastel aastatel on keskmiselt lisatud neli raketti aastas. Kokku plaanib Venemaa lisada oma relvastusse aastaks 2015 34 šahti paigaldatud mandritevahelist Topol M tüüpi raketti ning 50 sama tüüpi raketti liikuval platvormil. Just neid rakette on Putin kiitnud kui Venemaa kaitsearsenali kõige olulisemat osa, mis suudavad läbi tungida mistahes praegu kavandamisel olevast kaitsekilbist. 144 miljardit rubla kulutab Venemaa Ivanovi sõnul tänavu uute relvade, lennukite, tankide ja muude soomukite ning nelja uue satelliidi ostmiseks. Püssi all on Venemaal 2001. aasta 1,34 miljoni sõjaväelasega võrreldes täna umbes 1,13 miljonit meest, kelle arv peaks aastaks 2015 langema miljonile. "Vähem pole võimalik," ütles Ivanov.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ivanovi sõnul võimaldab relvastuse moderniseerimise programm Venemaal aastaks 2015 moodsamate relvade vastu välja vahetada umbes 45% tänasest arsenalist. Muuhulgas saab sõjalaevastik juurde 31 uut alust, millest kaheksa on mandritevaheliste rakettidega varustatud tuumaallveelaevad. Kaalumisel on laevatehase rajamine lennukikandjate ehitamiseks. Praegu on Venemaal vaid üks Nõukogude Liidu ajast jäänud lennukikandja Admiral Kuznetsov.
Venemaa kaitsekulude järsk suurendamine langeb ajale, mil Venemaa ja lääneriikide suhted, eelkõige suhted USAga, on järjest jäisemad. Eriti kriitiline on Venemaa USA plaanide vastu rajada osa USA uuest raketitõrjesüsteemist Kesk-Euroopasse - läinud kuul esitas USA Tšehhile taotluse radarijaama rajamiseks ja Poolale USA raketitõrje relvade paigaldamiseks riigi territooriumile. Kokku plaanib USA investeerida Kesk-Euroopa baasidesse 1,6 miljardit dollarit. President Putin nimetas naeruväärseks USA põhjendusi, et süsteem on kavandatud kaitseks võimalike rünnakute eest Iraanist ja Põhja-Koreast, kel täna pole selliseid relvigi. Venemaa näeb selles hoopis otsest ohtu enda julgeolekule. Sama kriitikat kordas reedel Sevillas NATO kaitseministrite kohtumisel viibinud Sergei Ivanov. Ivanovi sõnul on Venemaa vastus välja arendada veelgi tõhusamad relvad. "Tahame olla täiesti kindlad, et ei satu mingil juhul mistahes surve alla, ei poliitilise ega sõjalise," ütles Ivanov.
Ivanovi sõnul ei lase Venemaa end siiski uuesti kiskuda külma sõja aegsesse võidurelvastumisse. Küll aga süüdistas Venemaa kaitseminister sellises käitumises USAd, kus president esitas äsja Kongressile taotluse suurendada 2008. aastal kaitse-eelarve 481,4 miljardile dollarile, millele lisanduks veel 235 miljardit dollarit USA vägedele Afganistanis ja Iraagis. Ivanov viitas, et Venemaa kulud on sellest summast enam kui 20 korda väiksemad. Lisaks avaldas Ivanov lõppeval nädalal artikli Saksa ajalehes Süddeutsche Zeitung, kus nimetas USA plaane Kesk-Euroopas Venemaa suhtes "ebasõbralikuks signaaliks". See võib sundida Venemaad ümber vaatama ka oma suhted NATOga, kirjutas Ivanov. Samas artiklis kritiseeris Ivanov teravalt kaitsealliansi laienemise plaane, väites et Gruusia ja Ukraina liikmeks saamine ei tõstaks kuidagi ei regiooni ega Venemaa julgeolekut. Selle kinnituseks on Ivanovi sõnul negatiivne eeskuju Eesti ja Läti jutumärkides demokratiseerimisest.
Sevillast sõitis Ivanov edasi Münchenisse, kus nädalavahetusel toimub rahvusvaheline julgeolekukonverents. Kui siiamaani on Venemaad sel kohtumisel esindanud kaitseminister, siis seekordsel kohtumisel esines kõnega Venemaa president Vladmir Putin. Ka Putin kordas hoiatust, et USA raketikaitsesüsteemi rajamine Kesk-Euroopasse ning "peaaegu ohjeldamatu" jõu kasutamine üle maailma võib vallandada uue võidurelvastumise.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele