Ratsabaas sattus oravarattasse

Küll aga kerkib endiste ratsutamisväljakute kohale jõe äärde Hipodroomi elurajoon, mille krundi keskmine ruutmeetrihind on tuhat krooni, kirjutas Tartu Postimees.

Parimast äriplaanist ja investeerimiskohustusest kõneldes erastati üheksakümnendatel aastatel nii mõnigi ettevõte odavmüügi korras. Ometi on raske uskuda, et investeeringulubaduste ja äriplaaniga lehvitades müüs Andrus Ansipi linnavalitsus alles 2001. aastal Ihaste ratsabaasi.

Parim ostupakkumine oli toona tervelt miljoni krooni jagu suurem kui Põlva kandi firma Kagureis 1,5 miljoni kroonine pakkumine, ometi eelistas linnavalitsus Kagureisi.

See, et konkursil võidutses odavam pakkumine, on sama juhuslik kui fakt, et võidutseja oli reformierakondlane. Ratsabaas ei läinud lihtsalt oksjonile, linn korraldas eelläbirääkimistega pakkumise, sest, nagu ütles tollane linnapea Ansip, nõnda leidvat keskusele kindlasti usaldusväärse ostja. Siis ei minevat see näiteks kinnisvarafirmale, keda huvitab vaid mõnekümne hektari suurune maalapp Ihastes.

Lisatingimuste täitmine ehk siis ratsabaasi säilimine oli reformierakonna poliitikute väitel linnale müügihinnast olulisem. Nagu teatas toona abilinnapea Hannes Astok, praegune Tartu linnavolikogu aseesimees, olevat Kagureisi äriplaan kõige paremini läbi mõeldud. Kagureis lubas baasi investeerida 8 miljonit krooni, parima pakkumise teinud Vidrike Tall aga 6-7 miljonit.

Tegelikult jagasid kinnisvaraarendajad Postimehele teadaolevalt ratsabaasi maid juba enne, kui müügileping oli allkirjad saanud.