Alakindlustatud kodu tõmbab mati jalge alt

"Kõige olulisem on kindlustades määratleda, mille vastu sa kindlustada tahad: on see ainult tulekahju või kõik ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis võivad juhtuda," selgitab Seesam Rahvusvaheline Kindlustus ASi tootejuht Ene Reedi.

Kui kindlustuskaitse ulatus on teada, soovitab Reedi leida oma kodu taastamisväärtus, et pärast kodu täielikku hävingut saaks selle taastada õnnetuse eelsesse seisukorda. Juurde tuleb arvestada hoone lammutamise ja prahi äraveo kulud.

Ehkki teistes pakettides määratletakse ära kindlad sündmused, mille korral hüvitist makstakse, loetleb koguriskikindlustus Reedi kinnitusel laia kaitsena vaid mõned juhud, mil kindlustus kahju ei korva.

SEB Eesti Ühispanga pakutav koguriskikindlustus hüvitab eralaenude arendusjuht Triin Messimase sõnul lisaks äkiliste ja ettenägematute sündmuste tõttu hävinud varale ka lukkude uuendamise, lammutustööde ja prahiveokulud ning ajutise eluaseme üürikulu kuni 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlustussummast.

Teisalt tuleb Reedi seletusel kindlustades arvestada, et aasta jooksul võivad kallineda ehitusmaterjalid ning tööjõukulud. "Seega võiks kindlustussumma olla pigem suurem kui väiksem," lisab ta.

Näiteks alakindlustuse puhul on seltsil tema kinnitusel õigus vähendada hüvitist sellises ulatuses, kui mitu protsenti on kindlustussumma väiksem tegelikust taastamisväärtusest. Põhjuseks on, et kindlustusmakset on makstud vähem ning lepingu sõlmimisel pole esitatud tõeseid andmeid.

Tagajärjena võib kliendil tekkida rahaliselt raske olukord, kus pank nõuab panditud maja taastamist, samal ajal tuleb aga tasuda laenumaksed. Samas ei võimalda alakindlustusega kindlustuslepingu alusel saadav hüvitis maja taastada ning maja omanik peab leidma selleks täiendavaid vahendeid.

Alakindlustuse ohu eest hoiatab ka If Eesti Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto, kelle sõnul on selle mõiste aga firmati erinev.

Eluaseme õige taastamisväärtuse määramine on Reedi kinnitusel tähtis ka kehtivaid kindlustuslepinguid järgnevaks aastaks pikendades.

Kuna näiteks viimase aastaga on ehitusturg ning -materjalid oluliselt kallinenud, ei pruugi varasemast kindlustussummast tänaste ehitushindade juures enam piisata.

Pärnus 2005. aasta jaanuaritormi ajal kannatas Vana-Pärnus Urmas Vahenõmme renoveeritud ja laiendatud eramu veeuputuse all.

2004. aasta sügisel vaidles ta maja renoveerimiseks laenu võttes If Kindlustusega üleujutuse vastu kindlustamise asjus.

Uputuse järel pidi Vahenõmme napilt hüvitisest ilma jääma, kuna üle kallaste ajanud meri ei tahtnud kindlustuse silmis kuidagi loodusõnnetuseks liigituda. Ilmselt teistegi üleujutuse kompenseerimise massiliste nõuete ümber tekkinud skandaali mõjul sai ka Vahenõmme oma hüvitise hiljem kätte. Eramu oli kindlustatud 1,6 miljoni kroonile. Uputuse tulemusel kummus parkett ja märgus soojustus. Majaomanik sai kahju 200 000 krooni.

Kui eluase soetatakse kas eluasemelaenu või -liisinguga, tuleb ka tagatisvara kindlustada taastamisväärtuse ulatuses vähemalt nelja riski - tulekahju, veeavarii, vandalismi ja loodusõnnetuse vastu.

Taastamisväärtus ja turuväärtus võivad erineda, sest taastamisväärtuse leidmisel ei arvestata näiteks kindlustatava objekti juurde kuuluva krundi väärtust või objekti enda turuväärtuse võimalikku kasvu tulenevalt asukohast. Kindlustada tuleb panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsis ning kindlustuskaitse peab kehtima laenuperioodi lõpuni. Kuna kindlustusleping sõlmitakse tähtajaga üks aasta, tuleb lepingut igal aastal uuendada.

Korterile hüpoteeki seades pidin vormistama panga nõudel ka kodukindlustuse, mille leian tegelikult olevat väga asjakohase.

Samas ülemöödunud aastal, kui ülevalt naabrile soss-sepalikult paigaldatud käterätikuivati vannitoa seinalt maha pudenes ja tulvav vesi minu korteri läbi leotas, ei suhtunud IF Eesti Kindlustuse eksperdid asjasse tõsiselt. Nad tulid kohale ning arvasid, et siit-sealt peab veidi värvima ja kõik! Tegelikult pidin mina ise neile järjest peale suruma, et vaadake, seina taga on hallitus, seal seinas juhtmed-kontaktid streigivad. Lisaks pidin oma õiguste nimel nende nina ees lepingus näpuga järge ajama!

Takkapihta leidis kindlustusfirma, et kuna ehitusturul on vabu töötajaid vähe, siis otsigu ma endale ise tööde tegija. Rahagi kahju hüvitamiseks sain alles aasta pärast õnnetust!

Soovitan inimestel enne kindlustuslepingu sõlmimist hoolikalt firmat valida.

Samas olen muidu If Eesti Kindlustusega väga rahul.