Mailis Reps: uus õppekava nõuab lisaaega

Ministeeriumi teatel on Repsi hinnangul ainekavade ettevalmistatus hetkel ebaühtlane. "Kui paljud ainekavad võib üsna küpseks lugeda, siis mõnedega läheb veel kindlasti aega,” sõnas minister. „Selgeks rääkimist vajab ka veel tulevane riigieksamite roll ja korraldus, samuti aineraamatute koostamise ja õpetajate täiendkoolituse küsimused,” ütles minister. Viimane kahekuuline põhikoolide ja gümnaasiumide õppekava praeguse versiooni tutvustusring koolides tõi sada parandusettepanekut. Ministri hinnangul on suur osa neist sisulised ja näitavad pühendumusega tehtud tööd. Minister osutas veel, et mõned varasemad häälekad kriitikud ei ole esitanud mingeid parandusettepanekuid, kuid konkreetsete ettepanekuteta on raske nende soovidele vastu tulla.

Repsi sõnul on ootused õppekavale olnud äärmiselt vastandlikud, kõikudes soovitustest igasugusest õppekavast üldse loobuda kuni ettepanekuteni ühe või teise ainevaldkonna tundide arvu oluliselt tõsta. „Pingeid on töögruppide sees ja nende ümber olnud, kuid suvest alates on töö läinud oluliselt asjalikumaks. Lõplikult kõiki rahuldavat tulemust saavutada on siin siiski keeruline,” võttis Reps vahepealsed arengud kokku.

Praegune õppekavaversioon on valminud Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) ning Tartu Ülikooli Õppekava Arenduskeskuse koostöös. Teiste tööde hulgas juhib ülikool loodusõpetuse, bioloogia, geograafia, keemia, füüsika, ajaloo, kunsti ning läbivate teemade töörühmi. Töörühmade koosseis on jagatud võrdselt – pooled liikmed on nimetatud REKKi poolt ja teine pool ülikooli poolt. Igasse töörühma kuulub 5-11 eksperti, kes on valdavalt kas tegevõpetajad või ülikoolide õppejõud.

Õppekavade korrastamine juhindub haridus- ja teadusministri 2005. aasta juunis antud lähtesuundadest, mis osutasid, et uus õppekava versioon peab ühendama eeskätt sotsiaalained üheks loogiliseks tervikuks, kõrvaldama ainete sisu praeguse tarbetu dubleerimise ja vähendama õpilase töökoormust. Ainesisu valik, organisatsioon ja loogiliselt seotud esitus peavad tagama arusaamisega õppimise ja õpitu omandamise. Kavas on vaja senisest enam pöörata tähelepanu emakeele õpingute tulemuslikkuse tõstmisele.