Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palga salastatus sunnib tööle-tahtjat ettevõtete uksi kulutama
Palgainfo puudumine töökuulutuses näitab
tööandja usaldamatust kandideerija suhtes.
Eesti tööturul on võrreldes Suurbritanniaga üks huvitav omadus – Eestis sisuliselt puudub avatud ja otsekohene palgakonkurents, Suurbritannias oleks see naeruväärne, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tööandja põhjendus võiks olla selline: palka makstakse vastavalt töötaja isiklikule või-mekusele, kvalifikatsioonile ja valmidusele pühenduda pikemas perspektiivis, seetõttu me ei saa pakkuda välja kindlat palgasummat.
Tõepoolest, see lähenemine on heaks tavaks ka Ühendkunigriigis, aga väikese erinevusega. Nimelt on individuaalsed palgakriteeriumid tööpakkumiste loomulik osa: töökirjeldus määratleb üksikasjalikult vastutusalad, samuti eeldatava ja soovitusliku kvalifikatsiooni.
Palgainfo omakorda jaguneb: kvalifitseerimata tööjõud minimaalse algpalgaga x ja kvalifitseeritud tööjõud minimaalse algpalgaga y, lisaks palgatingimuste ülevaatamine kuue kuu möödudes.
Suurel osal tuleohutusülevaatuse kohuslastest on jätkuvalt ülevaatus tegemata. Päästeamet on viimasel ajal saatnud ettevõtetele hoiatusteateid. Foruse praktika näitab, et tihti pole ettevõtete juhid ja hoone haldjad kursis, millised tuleohutusnõuded peavad olema täidetud ning mis regulaarsusega tuleb seadmeid kontrollida. Valdavalt on murekohad objektidel sarnased.