Uudised
15. veebruar 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Auk hambas koormab keha

Need on kindlad märgid, et kahjulikud bakterid on usinalt tööle asunud ning nende tekitatud pahandus ei pruugi kaugeltki piirduda üksnes suuõõnega.

Ravimata hambad võivad mõjutada meie organismi üsna dramaatiliselt, sest iga krooniline infektsioon mõjub alati negatiivselt.

Kaariesehaigete hammaste defektides suureneb mikroobide hulk, mistõttu haiged kohad toimivad paiksete infektsioonikolletena. Need aga võivad omakorda soodustada krooniliste põletike ägenemist teistes organites.

Bakterid ja nende mürkained pääsevad suust verre, sealt edasi lümfiteedesse ja närvidesse.

Nad ohustavad peamiselt maksa, neerusid, hingamisteid ning südame- ja veresoonkonda, kuid äärmuslikul juhul võib katkistest hammastest saada ka veremürgituse.

Viru Hambakliiniku hambaarsti Timo Paberiti sõnul on teaduslikult kindlaks tehtud, et kroonilise juurepõletiku tagajärjed võivad mõjutada inimese kogu organismi.

Krooniline põletik tähendab organismile pidevat stressi, samuti on ohustatud tundlikud piirkonnad, näiteks endokard ehk südame sisemust vooderdav pehme kude.

Endokardiit on põletikuline haigus, mida on väga raske ravida ning mis võib elukvaliteeti oluliselt mõjutada.

Sageli ei seostatagi kroonilist väsimust või üldhaiguste teket hammaste või igemete seisundiga, kuid tegelikult võib suu olukord mõjutada organismi seisundit ja teatud krooniliste üldhaiguste kulgu.

Asja muudab halvemaks see, et kroonilised põletikud suus ei põhjusta patsiendile iga kord sugugi erilisi vaevusi või ebamugavust, mistõttu inimene ei pruugigi hambaarsti poole pöörduda.

"Kui aga krooniline põletik hambas ägeneb, võib asi lõppeda eluohtliku seisundi tekkega," lausus doktor Paberit.

Hammaste seisukorrast sõltub ka organismi üldine immuunsus, sest iga hammas on närvide ja veresoonte kaudu seotud lõualuuga ning see omakorda kogu organismiga. Immuunsust ei saa tugevdada ainuüksi karastamisega, sest katkised hambad ehk olemasolev infektsioonikolle võib üldist immuunsust sedavõrd palju vähendada, et organism ei suuda enam võidelda näiteks gripibakteritega. Tagajärjeks võib olla haigestumine, aga ka allergia või juuste väljalangemine.

Silvia Russak Tartu Ülikooli Stomatoloogiakliinikust lisab: "Katkised ja valutavad hambad häirivad ka toidu normaalset närimist, peenestamata toit satub makku ja võib mao-sooletrakti haiguste korral kutsuda esile täiendavaid vaevusi. Hamba juurealused põletikud on lõualuusisesed põletikud, sageli kulgevad krooniliselt, kuid võivad ägeneda ja mõjustada ka teiste haiguste kulgu."

Silvia Russaku sõnul võib igemetes esinev põletik kaasneda viirusinfektsiooniga, mis ei mõjuta haiguse kulgu ja mille nähud igemetes taanduvad pärast tervistumist.

Kroonilise kuluga, periooditi ägenev igemepõletik võib olla üks parodontiidi ehk hammast ümbritseva kinnitussüsteemi ja luu põletiku tunnustest.

Selle tulemusel hävib ajapikku luukude ja hammas langeb oma sombust välja. Igeme kinnituse ja hamba pinna vahele tekib tasku, mille täidavad mitmesugused haigusttekitavad mikroobid. Niisugune põletik on paikne infektsioonikolle ja võib mõjutada kogu organismi tervist.

Eriti peavad oma igemeid kontrollida laskma suhkruhaiged, kuna igemepõletik võib neil sagedamini esineda. Oluline on eemaldada regulaarselt hambakatt ja hambakivi.

Doktor Paberit toob drastilise näite: "Kroonilist igemepõletikku ja sellest välja arenevat parodontiiti võib võrrelda rusikasuuruse lahtise haavaga suus. Selle haava kaudu võib verre sattuda mikroobe, mis omakorda tekitab stressi immuunsüsteemis.

Hambaaukude ennetamiseks on võimalik korraliku suuhügieeni ja mitmekesise toiduvalikuga päris palju ise ära teha.

Vältida tuleks süsivesikutest üleküllastunud toitu ja selle pikaajalist kokkupuudet hammastega. Halvasti mõjuvad suhkrurikkad näksimised ja tervisele kahjulikud vahepalad. Kõige parem näide on igasugused lutsu- ja pulgakommid, mida hoitakse pikka aega suus ja seega luuakse ideaalne pinnas bakterite ohtraks levikuks. Sama negatiivselt mõjuvad ka magusad kihisevad joogid.

Oluline on süüa tervislikult, närida nätsu ning valida õige hambapasta ja -hari. Viimaseid valides soovitatakse mitte liiga pikaks ajaks ühele hambapastale või -harjale truuks jääda ja aeg-ajalt kaubamärki vahetada. Suitsetajatele soovitatakse tugevate, lastele pehmete, teistele keskmise tugevusega harjastega hambaharju.

Mõttekas on soetada värviliste harjastega hambahari. Kui värv hakkab luituma, on see kindel märk, et on õige aeg muretseda uus pesemisvahend. Piisab sellest, kui pesta hambaid kaks korda päevas.

Autor: Eneli Ivask